AHHAA sinu kodus!

Jaan Kaplinski on öelnud, et iidsed muinasjutud oleksid nagu tõeks saanud -- lendava vaiba asemel on meil lennukid ning kaubanduskeskused on nagu võlulaekad, kust võid praktiliselt hetkega saada kõike, mida hing ihaldab. Nii kauba- kui reklaamiturud on üleküllastunud ja ettevõtted peavad leidma järjest keerulisemaid meetodeid, kuidas kiiremini uusi tooteid turule tuua ja inimestele atraktiivseks muuta. Aga on meil tegelikult kõiki neid ostukorvi rändavaid asju vaja? Kui ei, siis miks me neid üldse soetame?

Mida tsiviliseeritum on ühiskond, seda vähem on põhjust end liigutada. Kasutades tänapäeva mugavaid tehnoloogiaimesid saame kas või voodist tõusmata, rääkimata kodust lahkumisest, lugeda uudiseid, suhelda sõpradega või teha tööd. Kas selline mugavus õigustab ennast? Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab ja kõik, mis püsib kasutamatult, läheb rooste. Seega, kuhu me nii edasi liigume? Kas üldse liigume?

Newton pidas ruumi ja aega reaalselt eksisteerivaks sündmuste mahutiks. See tähendab, et kui kõik kehad Universumist kaoksid, siis jääksid ruum ja aeg ikka alles. Kaasaegsest füüsikast aga teame, et aega ja ruumi poleks olemas, kui poleks sisu -- Päikest, Maad ja teisi taevakehi ning nendega toimuvaid protsesse. Olla ajas ja ruumis tähendab alluda loodusseadustele. Samas ei tea me isegi seda, kas aeg on meis või oleme meie ajas. Aga kas aeg ja ruum on siis reaalselt üldse olemas? Või on need mugavad väljamõeldised, reastamaks sündmusi ja määramaks asukohti?

• Kristjan Zobel "Ühisvara tragöödia - miks on tulevik tume?"
  

Mida külvad, seda lõikad. Aga kas ikka on nii? Ühiseid vahendeid kasutatakse alati hoolimatult, sest kõik, kes talitavad vaoshoitult, jäävad südametunnistuseta tegelaste käitumise tõttu ebasoodsasse olukorda. Aastal 1968 avaldas Garrett Hardin ajakirjas Science väga mõjuka essee, pealkirjaga "Ühisvaratragöödia". Ta kirjeldas olukorda, mida kohtame tihti nii 'tsiviliseerimata' eluslooduses kui inimühiskonnas -- loodusressursid on ühised, huvid ja kasu, mida neist saadakse, aga sügavalt isekad. Tulemuseks on konflikt huvide ja ressursside mõõduka ja säästva ekspluateerimise vahel, mida Hardin nimetabki tragöödiaks. Kas meie kui maa ökosüsteemi ühiste kasutajate tulevik ongi paratamatult traagiline? Milliseid väljapääse üldse leidub ja kas neid on ka meist primitiivsemate looduslike liikide ühiselus näha?

Semiootika uurib tähendusloomet ja suhtlust. Sellest lähtuvalt jälgime, kuidas kommunikatsiooni toimimise ja inimeste kommunikatsioonioskuste parandamise kaudu saab ühiskond tervikuna edasi areneda. Koos TÜ semiootiku Anti Randviiriga proovime leida loogilise seose keskaja, 20nda sajandi alguse teaduslike, praktiliste ja semiootiliste tehnikate ning kaasaegsete vaadete vahel, et selgitada erinevaid ühiskondlikke-kultuurilisi nähtusi, mis võivad meile esmapilgul veidrad näida.

• Peeter Linnap "Kas kunst on ratsionaalne?"
  

Kuidas kunsti ratsionaliseerida ja ratsionaalselt käsitleda saab -- ja kas see on üldse võimalik? Millised on need probleemid, mis takistavad kunstil praegu saavutamast ühiskonnas samaväärset kohta teaduse või muusikaga?