VOICES
Projekti nimi tähendab eesti keelde tõlgituna Euroopa kodanike vaateid, arvamusi ja ideid teaduse kohta. Tegemist oli üle-euroopalise projektiga, mille eesmärgiks oli saada ülevaade Euroopa Liidu kodanike ideedest, väärtustest ja ootustest olmejäätmete kohta, et panna kokku prioriteetide nimekiri tulevasteks Euroopa Liidu uuringuteks.
VOICES (Views, Opinions and Ideas of Citizens in Europe on Science)
Rühmavestluste vormis uuriti ja analüüsiti erinevates vanusegruppides inimeste arusaamu ja ideid. Projektis kasutati uuenduslikku lähenemist avaliku arvamuse kaasamisena tulevikulahenduste välja töötamisse. Rühmavestlustes osales inimesi kõigist 27-st Euroopa Liidu liikmesriigist.
AHHAAs toimusid rühmavestlused 2013 aasta märtsis. Osalejate ühiste arutelude tulemusena selgusid nii mitmedki murekohad, aga ka lahendused meie riigi jäätmekäitlusprobleemidele.
Üheks suuremaks mureks leiti olevat pakendid ning nende rohkus – mitmed tooted on pakitud erinevatesse ümbristesse, et täita Euroopa Liidu nõudeid ning kaitsta neid võimalike transportimisel tekkivate kahjustuste eest. Liigne pakendamine on suuresti tingitud ka inimeste mugavusest – pakendatud toodet on nii tarbijal mugavam osta kui ka toota ja tarbijani transportida.Takistusena jäätmetekke vältimisel toodi välja inimeste teadmatust, mida pakenditega täpselt teha ning isegi kui ollakse teadlikud, siis pahatihti lihtsalt ei hoolita, kuna teavitustööd probleemi tähtsuse kohta on tehtud liiga vähe ning puudub järjepidevus inimeste harimises selles valdkonnas. Vastajad leidsid, et üldiselt on jäätmevedu hästi organiseeritud ning enamasti on ka vajalikud konteinerid lihtsalt ligipääsetavad. Püüdes muuta jäätmetest vabanemist enda jaoks võimalikult mugavaks, seovad inimesed selle tegevuse reeglina mõne muu igapäevatoimetusega (näiteks lapse kooli saatmisega või poodi minemisega). Siit tuleneb vastajate arvates aga ka probleem suhtumises jäätmetesse - kui kodulähedane olmejäätmete konteiner on täis, kiputakse kasutama näiteks paberi- ja papikonteinerit, kuna seal on ruumi - hoolimata sellest, et konteiner on olmejäätmetele sobimatu.
Vastavalt osalejate valikule oli lahenduste osas kõige enam toetust kogunud ideeks kile ja plastpakendi taaskasutatavaks muutmine. Kui praegu taaskasutatakse ning taastöödeldakse vaid taarat, siis võiks seda teha ka muude materjalidega.
Samuti peeti oluliseks sellise tehnoloogia väljatöötamist, mis muudaks prügi väärtuslikuks tooraineks (näiteks elektrienergia tootmiseks). Inimestelt ostetaks prügi kokku, kuna see on siiski tooraine ning sellest toodetakse põlemise või mõne muu tehnoloogia läbi elektrienergiat. Ideed toetati, kuna prügi kui toorainet ei ole vääriliselt ära kasutataud, sellel on potensiaali ja võimalusi, ta on omaette ressurss või väärtus. Samuti usuti, et see idee hakkab tagasi tootma ning tehnoloogia arendamiseks ja prügi ümbertöötlemiseks kasutatud raha ei oleks raisatud.
Suurt poolehoidu pälvis ka idee viia koolide õppekavasse sisse jäätmekäitluse-alased tunnid. Kui teavitustöö ning harjumuste kujundamisega alustada juba algklassides, siis oleks inimeste teadlikkus tulevikus suurem ning suure tõenäosusega väljenduks see ka nende käitumises ja suhtumises.
Projekti rahastas Euroopa Komisjon ning seda juhtis Ecsite – Euroopa teaduskeskuste ja muuseumide katusorganisatsioon.
VOICES'i tulemustega Eestis saad tutvuda siin (NB! Dokument on inglise keeles):
VOICES Country Report Estonia
Projekti ametlik kodulehekülg:
http://www.voicesforinnovation.eu/
