Euroopa õpilaste teadusparlament (EUSP) - 2016
Euroopa õpilaste Teadusparlament (European Student Parliament - EUSP) oli 16-19 aasta vanustele noortele suunatud projekt, mis toimus 2016. aastal Eestis juba teist korda.
Euroopa õpilaste Teadusparlament (European Student Parliament - EUSP) on 16-19 aasta vanustele noortele suunatud projekt, mis toimub 2016. aastal Eestis juba teist korda. Tegemist on ühe osaga üle-euroopalisest teadusparlamentide projektist, mis valmis koostöös saksa teadusfoorumiga Wissenchaft im Dialog.
Seekordne õpilasparlamendi istung toimub 18.-20. veebruaril Tartus AHHAA peamajas ning see on suunatud 16-19 aasta vanustele noortele. Parlamendi läbiv teema on "Tuleviku inimene".
Projekti eesmärk on anda noortele aimu päris parlamendi töökorraldusest: töö algab "komisjonides" ja lõppeb suure ühisistungiga, ning suunata osalejaid aktuaalsetel (teadus)teemadel aktiivselt kaasa mõtlema. Noored alustavad tööd viies erinevas töörühmas, kus nad saavad ekspertnõuandeid ja infot oma ala asjatundjatelt. Töörühmades koostatakse iga teema kohta oma seaduseelnõu ning esitlevad ja kaitsevad seda lõppistungil teiste komisjonide ees
Komisjonid tegelevad järgmiste teemadega:
- Inimaju. Kuidas töötab üks meie tähtsamaid organeid? Kas aju tööd ja funktsioone on võimalik tehislikult jäljendada? Ning kas (tehnoloogiliste) abivahendite ning järjest keerukamateks muutuvate ravimitega saab ka näiteks dementsust ravida või leevendada?
- Reproduktiivmeditsiin. Kunstlik viljastamine on andnud paljudele inimestele võimaluse lapsi saada. Praegu räägitakse järjest rohkem munarakkude külmutamisest kui võimalikust abivahendist karjääri ja pereelu planeerimisel. Kas ja kuidas selline meetod töötab – ning millised on ohud?
- Tüvirakud. Kas ja kuidas on tüvirakud inimese tervise seisukohast universaalsed abimehed? Miks on nad nii olulised – ja samas nii vastuolulised? Millised on tüvirakkude kasutamisega seonduvad eetilised küsimused?
- “Täiustatud” inimene. Prillid ja proteesid on kasutusel olnud juba aastasadu. Tänapäeval täiustavad inimest muuhulgas juba Google’I prillid ja südamestimulaatorid, rääkimata erinevatest ravimitest. Kui palju sedasi inimest “putitada” saab – ja kuhu on veel võimalik areneda?
- Looduse imiteerimine. Sünteetiline bioloogia ühendab geenitehnoloogia ja inseneriteaduse uusimad saavutused. Kas, miks ja kuidas see meile kasulik on – ja millised on sünteetilise bioloogia eetilised piirangud?
Loe AHHAA eelmise õpilasparlamendi (2014) kohta lähemalt siit.
Vaata videomeenutust eelmisest lõppistungist, mis toimus aastal 2014 Kopenhaagenis: