Meist Projektid Käimasolevad projektid LifeIP CleanEST

LifeIP CleanEST

Projekt keskendub Lääne-Virumaa piirkonna põhja- ja pinnavee seisundi parandamisele. See on hädavajalik, sest piirkonna põhja- ja pinnavett iseloomustavad põllumajandustegevusest ning elamurajoonidest tulenev saaste ning nõukogude aegse põlevkivitööstuse jääkreostus.

LIFE IP CleanEST on 2018. aastal alanud kümme aastat kestev projekt, mis keskendub Lääne-Virumaa piirkonna põhja- ja pinnavee seisundi parandamisele. See on hädavajalik, sest piirkonna põhja- ja pinnavett iseloomustavad põllumajandustegevusest ning elamurajoonidest tulenev saaste ning nõukogude aegse põlevkivitööstuse jääkreostus. Lisaks on piirkonda rajatud tammid, elektrijaamad ning märgalade kuivendamine tugevalt mõjutanud veekeskkonda. Projekti eesmärk ongi seda olukorda parandada.

Projekti koordineerib Keskkonnaministeerium ning kaasatud on üle 20 projektipartneri Eestist.

Täpsema info projekti kohta leiad siit.

AHHAA roll projektis on tõsta inimeste teadlikkust piirkonna probleemide, planeeritavate tööde ning keskkonna kohta üldiselt ja seda kõike interaktiivses ning ahhaalikus võtmes. AHHAA tegevuste hulka kuuluvad:

interaktiivse rändnäituse ehitamine ning sellega koolide külastamine;
temaatilise teadusteatrietenduse välja töötamine ja koolides etendamine;
temaatiliste teaduskohvikute korraldamine;
temaatilise püsiekspositsiooni ehitamine AHHAAsse;
projekti tegevuste tutvustamine juba olemasolevatel kohalikel sündmustel;
projekti tutvustamine rahvusvahelistel konverentsidel.

AHHAA külastab tasuta koole

Projekti Life IP CleanEST eesmärgiks on rääkida lastele ja noortele keskkonnaprobleemidest, mis on omased Ida- ja Lääne-Virumaale. Selleks ehitas AHHAA keskus rändnäituse ning lõi teadusteatri etenduse, millega 2028. aastani piirkonna koole külastatakse.

Rändnäituse moodustavad kaks eksponaati ning lisaks mitmed käed-külge tegevuste juhendid, mida eksponaate kasutades läbi saab viia. Rändnäitusel on ka väiksem alternatiiv ehk kasti-versioon, mida saab mugavalt kasutada näiteks loodusainete tunni läbi viimisel või huviringis.

Loodud teadusteatri etendus on vahvate tegelastega humoorikas lugu lõhetüdruk Lottest, kes ujub Läänemerest Keila jõkke kohtuma oma peigmees Luudoga ning puutub kokku erinevate loomadega ja lindudega. Loomad jutustavad lastele kaasahaaravalt kohalikest keskkonnateemadest. Peategelane lõhetüdruk ja tema lõbusad sõbrad aitavad õpilastel paremini mõista ja püüda lahendada Virumaa keskkonnaprobleeme.

AHHAA keskkonnateemalist teadusteatrietendust ning rändnäitust saab Ida- ja Lääne-Virumaa koolidesse tellida

TASUTA. Eelisjärjekorras saavad programmi tellida Ida- ja Lääne-Virumaa koolid, ent programmi on kokkuleppel võimalik kutsuda ka teiste maakondade koolidesse.

2022. aastal valmis ka uhiuus rändetendus, mis Life IP CleanEst projekti raames 2023. aastal Ida- ja Lääne-Virumaa koolides esilinastub - "Prügimuinasjutt - inetu pardipoeg". Keskkonnateadlikkusele rõhuva etenduse lava ja tegelased on valmistatud prügist ning etenduses üritab inetu pardipoeg reostunud vett puhastada, prügi koguda ja palju muud.

Koolikülastused toimuvad kindlatel kuupäevadel, mille kohta saadetakse info läbi AHHAA infokirja ning sotsiaalmeedia.
Täpsem info koolikülastuste kohta: Annika Vesselov; annika.vesselov@ahhaa.ee.

Teaduskohvikud

Projekti üks tegevustest on ka teaduskohvikute korraldamine. Kuni 2028. aastani toimub igal aastal kokku neli projekti teemasid käsitlevat teaduskohvikut. Info tulevaste teaduskohvikute kohta postitatakse AHHAA Facebooki lehele ning kodulehele.

Vaata tulevasi ja toimunud sündmuseid siit.

Life IP püsinäitus AHHAAs

2021. aasta alguses valmis Life IP CleanESTi püsiekspositsioon, millega saab tutvuda AHHAA keskuse tehnoloogiasaalis. Väljapanek annab haarava ülevaate igas kodus leiduvatest vee tarbimisega seotud seadmetest. Vannitoa ja majandusruumi kodumasinad ja seadeldised on nii öelda pulkadeks lahti võetud ja nende tööpõhimõtted tehakse vaatajale puust ja punaselt selgeks.

Näitusel piilub külastaja sõna otseses mõttes pooleks lõigatud (aga töötavate!) veepumpade ja -boilerite, WC-poti, põrandakütte-süsteemi, pesumasina ja pesukuivati sisse ning saab nende tööga lähemalt tutvuda.

Ekspositsiooni infostendi skeemilt saab uurida, kuidas vesi majja jõuab, mis viisil seda puhastatakse ning kuidas vett enne loodusesse tagasi laskmist käideldakse.

Eelpool kirjeldatud ekspositsioon on laiendus selle kõrval asuvatele köögitehnika läbilõigetele, kus on paljastatud insener-tehnilised osad, mis tavalises köögis peitu jäävad. Kui harilikult katavad köögi kodumasinate mootoreid ja süsteeme läbipaistmatud paneelid, siis AHHAA köögi seadmed paistavad läbi! Saab näha ja näppida seestpoolt nii töötavat nõudepesumasinat kui kehastuda külmkapi kompressorit ringi ajavaks mootoriks. Igaüks saab oma isiklikku kondimootorit kasutades muuta külmkapi temperatuuri. Külastaja tunneb omal nahal, kui palju selleks tegelikult energiat kulub. Näitusel saab vaadata ka paljude enimlevinud toidu tükeldamise ja soojendamise tehnoloogiate sisse.

Tulevased sündmused

Tulevased sündmused hetkel puuduvad.

Toimunud sündmused

Pandivere veepäev - kuivkäimlate tehnoloogiad ja vesi

14. juuni 2023, Pandivere
Video kogu üritusel esitatud ettekannetest, k.a Mait Kriipsalu, Piret Anier, Mart Reiman jpt

AHHAA teaduskohvik "Plaeolimnoloogia"

30. september 2022, Narva

Tallinna Tehnikaülikooli juhtivinsener Merlin Liiv räägib järvesetteuuringutest, millega taastatakse möödunud aja kliimat kui ka inimmõju.

AHHAA teaduskohvik Tuul Sepaga

27. september Tamsalu, Lääne-Virumaa

Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp räägib linnaloodusest. Mmiks on linnas vaja loodust kaista? Mida annab linnaloodus inimesele? Millised on igaühe võimalused midagi asulasisese looduse hea käekäigu nimel? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiad vastused teaduskohvikust.

AHHAA teaduskohvik Mihkel Kanguriga
30. mai 2022, Berliini Trahter, Rakvere ja veebis

Teaduskohvikus esineb Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur. Kohviku teemaks on "Kas Ida-Viru on Eesti Aafrika?".

Facebooki ürituse leiab siit.

AHHAA teaduskohvik "Muld kaitseb vett"
7. aprillil 2022 avalikustati video AHHAA Facebooki lehel.

Teaduskohvikus esines Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover.

Teaduskohviku filmimist toetasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti LIFE IP CleanEST ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teaduskohvik valmis koostöös Tartu Ülikooli ja AS Kobras ekspertidega ning Eesti Rahvusringhäälingu videovaramu materjalide toel. Video kajastab autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

AHHAA teaduskohvik Valdur Mikita ja Raimo Jaaksooga
22. oktoobril 2021, Purtse kindlus, Restoran Von Taube

Teaduskohvikus esinevad kirjanik ja mõtterändur Valdur Mikita ja Keskkonnaministeeriumi vee osakonna projektijuht Raimo Jaaksoo.

Kohviku teemad on: "Kas metsarahvas või mererahvas, kas maavald või vetevald?" ning "Mis juhtus Purtse jõega ja kuidas me seda parandada saame?".

AHHAA teaduskohvik "Kala - süüa või mitte?"
21. septembril 2021, Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu) ja veebis

Teaduskohvikus esineb Eesti Maaülikooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.

Üldiselt loetakse kala söömist kasulikuks, ent ometi võivad kalad sisaldada tervisele kahjulikke mürkaineid, mis võivad kaasa tuua üsna raskeid tervisehädasid. Aga kuidas toksilised ained kaladesse satuvad? Millised kalad on puhtamad ja millised saastunumad ning milles see oleneb? Miks on osad kalad mudamaitselised? Kuidas töödelda kala, et hajutada saasteainete poolt põhjustatud riske? Tule kohale ja saa teada!

Lisainformatsiooni leiad siit.

AHHAA teaduskohvik "Saastatud pinnase taastamine"
24. septembril 2021, TalTech Virumaa Kolledž (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve)

Kohvikus esineb tehnikateaduse doktor Anna Goi.

Hinnanguliselt on Euroopa Liidus potentsiaalselt saastatud alasid arvuliselt umbes 3,5 miljonit. Sellest pool miljonit on väga saastatud ja nõuavad taastamist. Aga kuidas reostunud pinnast taastada? Pinnast saab puhastada kas kohapeal (in-situ), kaevata välja ning käidelda kas samal territooriumil (on site) või hoopis kusagil mujal selleks ettenähtud kohas (ex-situ). In-situ pinnase töötlus on kerkinud esile kui tehniliselt teostatav, majanduslikult vastuvõetav ja keskkonnakaitse seisukohalt piisav tehnoloogia suure hulga orgaaniliste saasteainete lagundamise kiirendamiseks.

Lisainformatsiooni leiad siit.

AHHAA teaduskohvik "100 aastat mürgijõgesid Ida-Virumaal"
30. aprillil 2021 avalikustati video AHHAA Facebooki lehel.

Teaduskohvikus esinesid Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Mait Sepp ja Kobras AS projekteerimise projektijuht Erik Kõnd.

Teaduskohviku filmimist toetasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti LIFE IP CleanEST ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teaduskohvik valmis koostöös Tartu Ülikooli ja AS Kobras ekspertidega ning Eesti Rahvusringhäälingu videovaramu materjalide toel. Video kajastab autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

Teaduskohvik "Tulnukad meie järvedes?!"
30. detsembril 2020 avalikustati video AHHAA Facebooki lehel.

Teaduskohvikus esinesid Eesti Maaülikooli nooremteadur Paul Teesalu ja vanemteadurid Arvo Tuvikene ja Henn Timm.

Teaduskohviku filmimist toetasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt LIFE IP CleanEST ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teaduskohvik valmis koostöös Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse teadlastega. Video kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

Teaduskohvik "Millises veekogus suudab elada eneseväärikusega kalaparasiit?"

31. juulil 2020 kell 19, Sillaoru hüdroelektrijaamas (Sillaoru, Purtse küla Lüganuse vald)

Teaduskohvikus esines zooloog Aleksei Turovski. Teaduskohvik toimus keskkonna- ja kultuurifestivali PurFest raames. Loe lähemalt siit.

Teaduskohvik "Mida on Virumaa kalal vaja?"

13. augustil kell 19 Kiviõli Seikluskeskuse kohvikus (Mäepealse tee 1, Kiviõli)

Missugused kalad Virumaa jõgedes elavad ja millistes jõgedes nad elada tahaksid? Aga millised on meie jõed tegelikult. Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist Rein Järvekülg, kes räägib lähemalt, mis on kaladele jõgedes peamisteks probleemideks. Ja mida me saame teha, et jõed kaladele paremaks elupaigaks oleks ning et kalu jõgedes ja meres rohkem oleks.

FB sündmus: https://www.facebook.com/events/233074084489528/

Life IP Cleanest rändnäitus Haridus- ja karjäärimessil Intellektika 2020

13. veebruaril 2020 kell 9-16 Tartu Näituste messikeskuses

AHHAA poolt ehitatud rändava näituse ühe eksponaadiga sai tutvuda Haridus- ja karjäärimessil Intellektika. Huvilised said katsetada vee puhastamist, tutvuda LIFE IP CleanEST projekti erinevate tegevustega ning uurida, millistel on vee- ja keskkonnakaitsega seotud erialadel saab õppida EMÜs.

Teaduskohvik "Soolikaoja solgist puhtaks"

5. veebruaril 2020 kell 18 Art Cafés (Lai 13, Rakvere)

Rakveret läbiv Soolikaoja on rahvasuus tuntud ka Solgiojana. Aga miks see nii on ja kuidas Soolikaoja jälle puhtaks saaks? Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Sirje Vilbaste ning Rakvere abilinnapea ja EMÜ magistrant Andres Jaadla. Juttu tuleb sellest, millises ökoloogilises seisus on Virumaa ja teised Eesti jõed , kuidas nende seisukorda üldse hinnatakse ning kas võrreldes muude Euroopa Liidu riikidega on Eestis halvemad või paremad lood.

Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/176151353634936/

Teaduskohvik "Miks on taimedele vaja geneetilist mitmekesisust ja miks peaksid sina sellest hoolima?"

23. septembril 2019 kell 16 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu)

Geneetiline mitmekesisus on küll elurikkuse vähemnähtav osa, ent liikide püsimajäämisel väga oluline. Üks lihtsamini nähtav näide on heterostüülia ehk erikaelsus, mille teemal toimus Eestis sel kevadel kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib nurmenukke". Koos TÜ maastike elurikkuse töörühma doktorandi Iris Reinulaga arutleme, kuidas ja miks peaks geneetilist mitmekesisust hoidma.

24. septembril kell 18 baaris Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu). Kliima- ja keskkonnakriis - millest kogu see kära?
Arutletakse selle üle, miks on viimasel ajal keskkonna- ja kliimamuutustega seotud teemad tõusnud avalikkuse tähelepanu alla, mida ütlevad poliitikud ja mida teadlased. Külas on TÜ botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Teaduskohvik "Rohevõrgustik linnades - jätkusuutlik sadevee kasutamine"

25. septembril 2019 kell 18 Kultuuriklubis Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu)

Arutletakse selle üle kuidas kasutada ära vihma- ja tormivett ning miks seda tegema peaks? Teaduskohvikus esineb TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ja geograafia osakonna juhataja Ülo Mander. Tema teadustöö teemad on seotud erinevate ökosüsteemide ja maastike aineringete uurimisega kohalikust kuni globaalse tasandini. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud tehismärgalade kasutamine heitvee puhastamiseks ning maastike rohevõrgustikuga seotud probleemid.

Teaduskohvik "Puhtama põlevkivitööstuse poole"

26. septembril 2019 kell 18 baaris Pudel (Telliskivi 60a-5)

Fossiilsete kütuste kasutamine jätkub veel tõusvas tempos ja enamik teadlasi peab kliimamuutuste põhjuseks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulga tõusu atmosfääris. Ühe tonni põlevkivi põletamisel tekib kuni üks tonn süsihappegaasi! TTÜ anorgaaniliste materjalide tehnoloogia professor Andres Trikkel selgitab, kuidas põlevkivienergeetika puhtamaks muuta saaks. Andres Trikkeli uurimisteemad hõlmavad nii gaasiliste kui tahkete heitmete vähendamise võimalusi tööstuses, põlevkivituhkadele ja laiemalt Eesti mineraalsetele maavaradele uute kasutusvõimaluste leidmist, erinevaid keevkihttehnoloogiaid ja termilise analüüsi meetodite rakendamist. Õppetöö hõlmab füüsikalise ja aluskeemia erinevaid tahke, termodünaamikat, ning anorgaaniliste materjalide tehnoloogiat.

Projekti ametlik nimi: LIFE IP CleanEst
Projekti kestvus: 01.01.2018-31.12.2028
Projekti rahastajad: Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik, rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007

Täpsem info:
Helin Haga
helin.haga@ahhaa.ee
+372 511 8541