AHHAA alustas kaasahaarava teadus-e-klubiga, kus koos keskuse tegevusjuhendajatega saavad lapsed kätt proovida kodustel teaduskatsetel. Mida see endast kujutab? Mida arvavad sellest lapsed ja nende vanemad? Mis edasi? Neile ja paljudele teistele küsimustele üritame nüüd vastata.

Laste õhtupoolikud põnevaks!

On tavaline õhtupoolik, Kaspari ema on tööpäeva lõpetanud ja uudistab nüüd oma nutiseadmes. Järsku märkab ta AHHAA Facebooki postitust uuest teadus-e-klubist. Omaette naeratades mõtleb ta, et võiks enda lapse Kaspari ka kirja panna, et tema igavasse õhtupoolikusse põnevust lisada. Mõtet toetas ka tõsiasi, et Kasparit on AHHAA-d ja teatusteatreid külastades nakatanud üks tõsine teadusepisik. Mõeldud - tehtud! Kaspar sai osalejate nimekirja ja juba saadeti postkasti vajaminevate vahendite nimekiri, juhend Google Meet’i sisenemiseks ja väike meelespea ohutuse tagamiseks.

Kokku osales Kaspar kuuel korral, tehes kodus katseid elektrilisest keemiast puuviljadeni välja. Muidugi jätkus tegevust ka ajal, kus teadus-e-klubi oli õhtuks läbi saanud. “Kaspar ei tahtnud katsetamist veel paar tundi pärast klubi lõppugi lõpetada”, muigas ema. “Ta aina katsetas ja katsetas, muutes meie köögilaua justkui päris laboriks”, lisas ta. Kaspar ootas iga päev teadusklubi ning kui üks läbi sai, küsis ta juba, kuna uus tuleb. Küsimusele, miks poiss ise nii väga osa tahtis võtta, vastas ta, et talle väga meeldib teadus. “Ma tahan tulevikus leiutajaks saada,” säras Kaspar. “Kõige lemmikumaks teemaks oli “aluseline ja happeline” tund,” lisas ta, "kus sain väga palju erinevaid aineid omavahel kokku valada ja jälgida, kuidas need ained reageerivad."

Mida täpsemalt kujutab endas meie teadus-e-klubi?

Tegu on töötubade seeriaga, mida viib läbi meie tegevusjuhendaja AHHAA-s. Kõik osalejad on oma kodudes ja jälgivad juhendajat ekraani vahendusel. Teadusringis on grupid väikesed, kuni 10 last, et oleks võimalus kõigi tegevustel silma peal hoida. Väikese grupi plussiks on ka kõigi võimalus kaasa rääkida ja küsimusi küsida.

Teadusringi viivad läbi kaks tegevusjuhendajat - üks kaamerapildis, teine kaamera taga esimese väikseks abimeheks. Erik, üks läbiviijatest, räägib, et tema ülesandeks on näidata klubi alguses lastele huvitavaid katseid ning pärast neid juhendada ise katsete tegemisel. “Loomulikult teen ma neid katseid nendega koos,” ütles ta, “kuna eesmärk on ikka lapsi ise tegema ja avastama panna.” Kaspari ema lisas, et vahva on näha ka seda, kuidas vahepeal juhendajal katsed perfektselt välja ei tule. “See tekitabki päris õige teadustunde,” ütles ta, “See eristabki teadus-e-klubi teistest tavalistest internetis olevatest videotest, kus kõik on näidatud perfektsena, mistõttu laps tüdineb kiirelt, sest tema katseid ei tule kohe sama hästi välja.”

Tahtjaid nii siit kui sealt

AHHAA programmi arendusjuht Helen kommenteeris, et lisaks eestikeelsetele teadus-e-klubidele, avati ka läti- ja venekeelsed grupid. “Kuna suur osa keskuse külastajatest on kas vene keelt kõnelevad või sõidavad pika tee naaberriigist, siis tahtsime ka neile midagi põnevat pakkuda,” lisas ta. “Olukorra tõttu maailmas pole ka lätlased juba aasta aega meie keskust saanud külastada. Selle sideme hoidmiseks otsustasime ka paar sealset gruppi avada”, ütles Helen, lisades: “Meile on siiski oluline Läti noortele ahhaaliku käed-külge teadusliku tegevuse pakkumine.”

Ühel päeval sai Helen kirja ka ühelt Belgias tegutsevalt Euroopa koolilt, kes uuris, millised võimalused on AHHAA-l virtuaalse tegevuse pakkumiseks. “Kuna sel hetkel olime just alustanud teadus-e-klubidega, siis tundus ideaalne variant seda neile ka pakkuda,” ütles Helen. Neile on plaan aprilli lõpus teha ka üks äge virtuaalne teadusteatri etendus. “Nad on väga põnevil, et neil avaneb Belgias võimalus AHHAA endale “külla” kutsuda,” muigas Helen. Peale belglaste on huvi tundnud ka üks Läti kool, kes tahab enda koolinoortele teadusklubisid pakkuda.

Mis edasi?

Esimene teadusklubi keemiahuvilistele alustas juba veebruaris. Seda programmi on läbimas üheksa erinevat gruppi. Märtsi lõpus on alustanud ka esimene rühm, mis on mõeldud noortele, kes huvituvad füüsikast ja asjade meisterdamisest. Huvi selle rühma loomisest tuli lastelt, kes lõpetasid keemiateemalise teadusklubi ja soovisid kindlasti jätkata sellist kodust katsetamist. “Eks edasi teeme seda, mida lapsed ise tahaks katsetada,” lisas Helen, “Anname neile võimalused hea sideme loomiseks, mida me ka tahame hoida. Selle tõttu üritame nende soovidele vastu tulla ja pakkuda just seda, mida lapsed tahavad.”

Kui ka sina oled huvitatud teadus-e-klubiga liitumisest, siis tasub silmad lahti hoida! Uute rühmade avamisel leiab info AHHAA Facebookist ja kodulehelt.

Tagasi