Vastab AHHAA planetarist ja tegevusjuhendaja Hillar Uudevald, kes on töötanud ka Tartu kunstikoolis geomeetriaõpetajana.

Sõlme püsivus sõltub hõõrdumisest paelade vahel, mida mõjutavad mõned tegurid, mida siduja otseselt mõjutada ei saa – näiteks kingapaela materjal, niiskus või kuju. Näiteks võib pael olla ümmargune või lapik, kuiv või niiske. Nendele omadustele saab tähelepanu pöörata küll jalatseid ostes, kuid hiljem tuleb leppida sellega, mis meil olemas on. Hea uudis on aga see, et kõige olulisem tegur on siduja enda teha – selleks on sõlm ise. Sõlme sidumise viis määrab selle, kas surve avaldamisel pigistatakse sõlm tugevamini kinni või hargneb see hoopis kergesti lahti.

Tavaline jalatsisõlm koosneb kahest osast: alumine ja pealmine, millest pealmine on lips. Paljud täiskasvanudki seovad sõlme valesti. Nad on harjunud tegema mõlemat sõlme ühtepidi. Selline sõlm tuleb kergesti lahti ja teadagi kipub see juhtuma siis, kui sõlme on kõige ebamugavam uuesti kinni siduda, näiteks keset sõiduteed või siis, kui mõlemas käes on kott. Parema ja ilusama sõlme saamiseks tuleks alumine osa teha ühtpidi ja lips peale teistpidi.

Vale sõlme on kerge ära tunda selle järgi, et lips hoiab end jalatsi peal vildakalt või suunaga piki jalga. Õigesti seotud sõlm hoiab aga kenasti jalaga risti. Õige sõlme alussõlme nimetatakse ka meremehe või kalamehe sõlmeks, vale sõlme alussõlme aga vananaiste- või pesunaistesõlmeks. Kui soovid paelte sidumise kohta rohkem teada saada, leiad veebist ohtrasti juhiseid, eriti kui kasutad ingliskeelseid otsisõnu. Inglise keeles nimetatakse õigesti seotud alussõlme reef knotning lipsuga täissõlme bow knot. Valesti seotud alussõlme aga granny knot.

Paremal õigesti seotud sõlm, vasakul kergesti avanev «vananaistesõlm»