Vastab AHHAA teadustoimetaja Üllar Kivila.

Selle küsimuse kõige lühem vastus oleks, et planeedid "hõljuvad" kosmoses samamoodi nagu kõik muud asjad.

Kõigile kehadele kehtivad ühed ja samad füüsikaseadused, seega pole vahet, kas jutt käib Päikese ümber tiirleva planeedi või astronaudi käest kogemata hulkuma läinud tööriista kohta *. Kõik objektid kosmoses on pidevas vabalangemises, see tähendab, et nad liiguvad sellises suunas, nagu neid sunnib ümbritsevate kehade raskus- ehk gravitatsioonijõud. Päikesesüsteemis on kõige massiivsem keha Päike, milles sisaldub üle 99% kogu süsteemi massist - planeedid on sellega võrreldes vaid väikesed tolmukübemed. Seetõttu juhibki Päike kõigi planeetide ja teiste väiksemate objektide (komeedid, asteroidid, planeetidevahelised kosmoselaevad) liikumist Päikesesüsteemis.

Gravitatsioonijõud sõltub aga peale massi ka kaugusest - mida lähemal, seda tugevam jõud on. Seetõttu ongi meie igapäevaelus ja Maa ümber tiirutavate satelliitide jaoks olulisem Maa enda raskusjõud, mitte kauge Päikese oma. Maa orbiidil olevad satelliidid ja neis viibivad inimesed on samamoodi vabalangemises - võib siis vast öelda, et nad "hõljuvad", nagu planeedid Päikese ümber. Ka meie Maa pinnal oleksime vabalanguses Maa keskme suunas, kui maapinda ees poleks ning igasugune kukkumine või langemine on tegelikult samalaadne orbiidil olemisega, lihtsalt see teekond lõikub mingil hetkel maapinnaga. Vabalangust ja kaaluta olekut saab käepäraselt (vähemalt kosmoselennuga võrreldes) proovida näiteks langevarjuhüppel enne varju avamist. Õhuhõõrdumine muudab selle muidugi mitte päris ideaalseks.