Tähtverest, teaduslikult
Tähtvere teadlased - lõbus rattaretk teadusradadel! 26.09.2012
Mõeldes Tartu akadeemilisele ajaloole tuleb mingil hetkel tõenäoliselt mängu ka geograafia. Ning kui sellel teemal pikemalt peatuda, jõuab pärast ülikooli õppehoonetele mõtlemist tõenäoliselt üsna ruttu ka Tähtvereni välja. Olles linnaosana üsna noor (endine Tähtvere mõisa territoorium liideti Tartu linnaga alles 1923. aastal), omandas Tähtvere siiski kiiresti professorite linnajao kuulsuse.
Kesklinnast tulles on igati sobilik alustada algusest ehk siis Taara puiestee ja Hermanni tänava nurgalt, kus on tegutsenud lausa kaks silmapaistvat, nüüdseks juba manalateele läinud eesti teadustegelast - akadeemikud Karl Rebane ja Viktor Palm - esimene neist füüsik ja teine keemik. Esimene neist on olnud üks laseriehituse algatajaid Eestis, teine on lisaks märkimisväärsele teadustööle (ligi 200 publikatsiooni) olnud tulihingeline Eesti taasiseseisvumise eest võitleja.
Teaduslik on Tähtvere ka tänapäeval. Paljud seal praegu elavatest teadlastest on ühtlasi ka mitmenda põlvkonna tähtverelased ning on seega hästi kursis sealse teadusmaastiku muutumisega läbi aja. TÜ gravitatsiooniuurija Piret Kuusk suudab kerge vaevaga nimetada mitmeid oma lähiümbruses elanud ja tegutsenud ülikooliga seotud inimesi. Kaasfüüsik Imbi Tehver (kelle erialavalik toimus mõneti feministlikel kaalutlustel, soovist tõestada ennast erialal, mida aastakümneid tagasi eriti naiselikuks ei peetud), meenutab Paul Aristet, kes elas Tähtveres pea 20 aastat. Räägitakse, et eesti fennougristikakoolkonna rajaja armastas muuhulgas tohutult mustlaste keelt ja kultuuri ning üritas igal võimalusel mustlastega nende keeles jutule saada. (Mustlased hakkasid teda seepeale valgeks mustlaseks kutsuma).
Tähtvere kaugemas otsas võib kohata ka loodusteadlasi, sealhulgas bio-geograafist kaugseireasjatundjat Urmas Petersoni. Rattaretkelisi ootab tema juures enneolematu võimalus heita Eestile pilk ebatraditsioonilisest vaatepunktist ja veenduda, et näiteks Narva Soojuselektrijaam on ülalt vaadates pea äratundmatu.
Ei pea just kaugele seirama, et leida reisi lõpp-punkt. Materjaliteadlane Jaak Kikas annab meile võimaluse uudistada öötaevast kirevate laserkiirtega ja paneb meeleolukale ja uusi teadmisi täis õhtule piruka- ja teehõngulise punkti.
[gallery]
Kai Kaljumäe, AHHAA