Sina küsid, AHHAA vastab: Kuidas ma tean, mis on õige aeg?

Tavalisi seina- või käekellasid on lihtne õigeks sättida – seda tuleb käsitsi teha kas osuteid keerates või digitaalsetel kelladel nuppudega õiget aega seades. Siit tekib aga küsimus – kust saada seda õiget aega? Igaüks võib näha, et erinevad kellad käivad õige pisut erineva kiirusega ning mõne nädala või kuu jooksul (olenevalt kellast) lähevad tavalised kellad tüüpiliselt mõne minuti võrra nihkesse. Milline neist siis õige on? 

Õige aeg ongi kokkuleppeline. Teadlased on otsustanud, et aega arvestatakse mingi kindla füüsikalise protsessi jaoks kuluva ajavahemiku järgi. Mis protsessi täpselt ajastandardina kaustatakse, on aegade jooksul muutunud; varasemalt arvestati aega Maa pöörlemise ja tiirlemise järgi, kuid tehnika areng on andnud meile veel paremad ja täpsemad meetodid. Tänapäeval on ajamõõtmise aluseks aatomkellad, mis loevad mööduvaid sekundeid väga täpselt. Aatomkellasid on maailmas päris palju ning nende aega edastatakse raadiosignaalidega üle terve planeedi. 

Raadiokellad ning telefonide, arvutite ja muude nutiseadmete kellad polegi olemuselt mitte midagi muud kui tavalised kellad, millele on sisse ehitatud võime kuulata kusagilt mujalt tulevaid kellaajasignaale ning enda näitu selle järgi korrigeerida. Nii on lihtsalt kasutaja elu mugavamaks tehtud. 

Telefonide ja arvutite menüüdes on tavaliselt olemas valik, kas seade korrigeerib oma kella automaatselt või mitte. Telefonid saavad oma ajasignaali mobiilivõrgust, arvutid interneti kaudu ning raadiokellad pikklaine-raadiosaatjate järgi. Eestisse levib näiteks Saksamaal Frankfurti lähedal Mainflingenis asuva raadiojaama ajasignaal, mis edastab kohaliku aatomkella aega. Seda signaali kasutab suur osa Euroopast. Veel üks variant on globaalsed satelliitnavigatsioonivõrgud, mis edastavad Maa ümber tiirlevat satelliitide pardal olevate aatomkellade aega. Seda kasutavad näiteks GPS-seadmed.