Roboehituse 9 sammu

Oled mõelnud roboti ehitamisele, kuid ei tea kust alustada? Mida on vaja roboti ehitamiseks? Või kust saab materjale?

Robolahingu eelüritusena saab 9. septembril osaleda häkatonil, kus räägitakse lähemalt võitlusrobotite ehitamisest. Tartus toimuval koolitusel saab valmis teha esmase mudeli ning lisaks jagatakse osalejatele vajalikke ehitusjuppe. Häkaton on tasuta ning täpsem info selle kohta saadetakse robolahingule või häkatonile registreerunutele. Robolahing, kus kõik saavad oma robotid proovile panna, toimub 28. septembril. 

Seniks aga 9 lihtsat sammu, kuidas ise ehitada võitlusrobotit.

Samm 1: Kaalukategooria ja robotitüüp 

Alustuseks on kõige tähtsam luua oma peas pilt, milline võiks välja näha sinu robot. Kui visioon on olemas, on juba palju lihtsam otsida selleks juppe. AHHAA robolahingul (2017) on kaks kaalukategooriat: 0-25 kg ja 25-50 kg. Nii et esmalt tuleks kindlasti ära otsustada, kumba kategooriasse soovid mahtuda. Kuid ei juhtu ka midagi, kui näiteks tahad jääda kergemasse, aga lõpuks oled raskemas kaalus. 

Pärast seda tuleks läbi mõelda, mis tüüpi robotit soovid ehitada. Populaarsed tüübid on: 

• Wedge ehk “kiil”

• Spinner ehk "vurr"

• Drum ehk Trumm

• Crusher ehk "purusti"

• Flipper ehk ümberpaiskaja      

• Hybrid ehk "hübriid"

Igal neist on oma tugevused ja nõrkused ning nende kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Samm 2: Uuri tausta ja tee eelarve

Kui oled valinud oma roboti tüübi, on mõistlik uurida valitud tüübi tausta. Näiteks vaata, milliseid roboteid on ehitanud teised või loe blogisid. Vaata ka videosid, kus inimesed näitavad ette või räägivad näiteks tihti levinud vigadest.

Kuna robootika ja tehnika nõuavad kulutusi, on vaja luua eelarve. Mõtle välja, palju sa oled valmis ehitusse investeerima. Kindlasti vaata uuriva pilguga ringi ka kodus. Ehk on seal juppe, mida saaksid roboti puhul kasutusse võtta. Soovitame käia ka lammutuskodades vaatamas, mida asjalikku saad sa seal ära kasutada. 

Roboti ehituseks vajalikud osad:

• Sõidumootor

• Rattad

• Kere materjal

• Relv ja relvamootor

• Kiirusekontroll (igale mootorile)

• Kaugjuhitav ühendus (pult)

Tähtis on mitte unustada varuosi, kuna võitluse käigus tuleb mitmeid juppe välja vahetada.

Samm 3: Esmane kujundus

Kindlasti on tähtis asju visualiseerida, kuid veelgi tähtsam on need üles joonitada iga nurga alt. Alguses piisab täiesti tavalisest kavandist. Kuid mida rohkem on kujundus läbi mõeldud, seda detailsemaks peaksid minema ka joonised.

Jooniseid tehes on hea vaadata teiste sarnaseid roboteid ja uurida, mis nende ehituse juures toimis ja tõi edu. Robotit ehitades võib mõelda ka sellele, kas plaanid teha ainulaadse ja unikaalse roboti, mis tekitab wow-effekti, või hoopis sellise, mis on ehituselt klassikaline, kuid töökindel.

Kindlasti kontrolli ja loe üle võistluse reeglid, et sa ei kasutaks oma roboti ehitamiseks juppe, mida ei lubata lahingusse.
AHHAA robolahingu reeglid leiab SIIT.

Viimane osa sellest sammust on olemasolevate juppide väljaladumine. Kui sul on kõik vajalikud osad olemas, kaalu need ära ja kalkuleeri, millisesse kaalukategooriasse sa oma kaaluga satud. Siis saad siit edasi planeerida, kui palju võid sa puuduvatele osadele veel kaalu kulutada, või kas on mõistlikum minna üle raskemasse kategooriasse.           

Samm 4: Võimalusel arvutidisain

Kui sul on vähegi võimalusi, siis soovitame teha endale visuaalne robotimudel. See aitab sul näha võimalikke ehitusolukordi ja tekkivaid probleeme ennetada. Visuaalne arvutipilt võimaldab näha, kuidas asjad omavahel kokku sobituvad.

Enim kasutatavad rakendused on: Autodesk Inventor, Solidworks ja  Pro-e.

Samm 5: Disainitud osade konstrueerimine

Kui sul pole plaanis kulutada suuri summasid valmistoodetud osadele, tuleb need ise teha. Alustuseks leia sobivad materjalid ja siis pole muud kui alustada konstrueerimisega. Tihti läheb käsitsi valmistatud osi vaja ka keerulise ehitusega robotitele, kuna sinu soovitud kujundust ei pruugi lihtsalt kuskil leiduda.

Kindlasti ei tohi ära unustada ka relvi. Ka neid on mitmeid erinevaid tüüpe näiteks ketassaag või sõrad. Leidub ka mitmeid viise, kuidas neid ise valmistada.

Samm 6: Osade ühendamine

Nüüd hakkab see kõige huvitavam osa. Roboti kokku kruvimine/keevitamine/liimimine. Esmalt aseta kõik osad jooniste järgi oma kohtadele.  On võimalus, et mõningaid tükke tuleb pisut ümber teha või isegi välja vahetada.  Kõige tähtsam on mitte kaotada lootust, kui osad ei sobitu vaid leida uusi lahendusi.

Samm 7: Juhtmed ja pult

Ilma juhitavuseta robotit kutsutakse lihtsalt kunstiks. Sul on vaja leida viis, kuidas puldiga juhtida kõiki oma roboti mootoreid. Vajalik on ka raadiolainete vastuvõtja, mis siis käivitab mootorid. 

Samm 8: Katsetamine

Nüüd kus robot on koos, on aeg asuda katsetama. Seda tehes veendu, et oled kaitstud ja pead kinni ohutusreeglitest. Näiteks mootoreid katseta enne robotisse paigaldamist. Kui oled veendunud, et robot on korrektselt koos ja töövalmis, õpi temaga sõitma. Sest lahinguväljal tagab edu ka oskuslik puldikasutus. 

Samm 9: Robot võitlusesse ja naudi!

Nüüd, kus robot on valmis ja testitud, pole muud kui ta 28. septembril tuua ta areenile vastastega mõõtu võtma. Rohkem infot: Robolahing 28.september

Infot ehituse kohta veel ka siit:

http://www.instructables.com/id/How-to-make-a-mini-Battlebot/