Miks muusika tuju heaks teeb?

Teadlaste Öö Festivali esimeses, muusikateemalises teaduskohvikus käis Triinu Avans.

Esimesel sügispäeval Tartu Jazzklubi poole sammudes kallas vihma ja kõrvus vilises jahe tuul. Teaduskohvikusse sisse astudes võttis külalisi vastu aga soe, mõnus õhkkond. Taustaks mängis vaikne muusika, laudadel põlesid küünlad, inimesed nautisid kohvi ja küpsiseid ning kuulasid Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professori Jaan Rossi ettekannet.

Esimese teemana tõstatas Ross küsimuse „Mis on ooper?“. Ühelt poolt on ooper muusika, teisest küljest lavaline dramaturgia. Tema sõnul on ooper pompöössem kunst kui draamalavastused, kuna kostüümid ja dekoratsioonid on väga kallid. Ent just need uhked, pisut ülepakutud rõivad, eriti naiste kostüümid, loovad üleva meeleolu ja viivad saalisviibija justkui teise ajastusse.

Kui inimene kuulab talle meelepärast muusikat, on tõenäoline, et ka järgmised sama autori lood talle meeldivad, samas, kui muusika ei vasta kuulaja ootustele, võib see pala igavaks muutuda, sest inimene ei suuda kaasa mõelda.

Cannes`i filmifestivalil peapreemia saanud 2004. aasta dokumentaalfilmis „Fahrenheit 9/11“, mille katkendit vaatasime, on oluline osa helil, visuaalne plaan on pigem tagaplaanil. Filmitegija Michael Moore kritiseerib seal president George W. Bushi ametiaega. Terroristide rünnakut kaksiktornidele ei näidata, on vaid helid, mis seda sündmust edasi annavad (plahvatused, sireenid, karjed). Pärast katastroofi ei näidata mitte kokkuvarisenud hooneid, vaid üles vaatavaid inimesi. Seega on filmis olulised nii pilt kui ka heli. Filmis kasutatakse muusikalise taustana muuhulgas ka Arvo Pärdi kantaati, mis on kirjutatud helilooja Benjamin Britteni mälestuseks (Cantus in memory of B. Britten).

Jaan Ross selgitas ka teoreetilisemat poolt. Psühholoogiline käsitlus väidab, et muusika suudab edasi anda viha, hirmu ja kurbust, ent muusikateadlased sellega ei nõustu. Näiteks matustel mängitakse melanhoolseid lugusid, mis tugevdavad kurba meeleolu, pulmas on aga muusika ülesanne rõõmsat õhustikku hoida.

Professor sõnas, et muusika on teiste kunstidega võrreldes ainulaadne. Kui näiteks ajalehte saab lugeda tagant ettepoole, st alustada kas surmakuulutustest või ilmateatest, siis muusikat lõpust algusesse kuulata ei saa.

Viimase teemana tutvustas ta Hendrik Saare magistritööd, millest töö autor ka ise pühapäevasel teaduskonverentsil rääkis. Uurimuses küsiti inimeste käest, mis on olnud nende kõige intensiivsem muusikakogemus elu jooksul. Tulemused olid väga erinevad. Ettekande lõpus luges Jaan Ross mõned vürtsikamad vastused ka ette.

Seega, muusikapsühholoogia seisukohast pole üht õiget muusikat ega üht õiget muusika kuulamise moodust. Igaühel on oma muusikamaitse, mõnele meeldib klubimuusika, mõnele rokkmuusika, kolmas kuulab meeleldi hoopis ooperit. Täna nautisid külastajad Jazzklubis huvitavat ettekannet ja mõnusat õhtut.

Pildistas Aleksandra Klokova

[gallery link="file" order="DESC" columns="4"]