2013. aasta Teadlaste Öö Festivali avaüritusest, teaduskonverentsist "Sina oled katsejänes" räägib festivali meediatiimi vabatahtlik Triinu Avans.
Pühapäev algas konverentsiga, kus esinesid Marju Lauristin, Rando Rannus, Jaanus Harro, Hendrik Saare ja Sulev Kuuse.
Juba kell pool kümme seisid esimesed huvilised ukse taga. Sisse astudes tervitas kõiki suurel ekraanil katseklaasis jänes. Sõna „katsejänes“ tekitab sageli ebameeldivaid tundeid - olla katsejänes, kel pole õrna aimugi, mis teda ees ootab, ent katsed võivad sümboliseerida ka tegevust, kus sünnib midagi uut, huvitavat ja vajalikku. Rahvast oli üsna palju ja näha võis erinevas vanuses inimesi. Teadus huvitab ühtmoodi nii nooremaid kui ka vanemaid ning küsimusigi kostis saalist päris mitmel korral. Eestlaste puhul on selline aktiivne osavõtt pigem ebatavaline.
Konverentsi juhatas sisse projektijuht Liisa-Riin Stalde, seejärel sai sõna Marju Lauristin, kes rääkis Eesti riigist kui katsejänesest. Terve inimkond on katsejänes, me elame katselaboris. Paljudele noortele andis kõrgharidusreform võimaluse tasuta õppida, kuid haridusreformi viiakse läbi katse-eksitusmeetodiga. Võrdluseks tõi ta söögitegemise, kus on võimalik soola rohkem või vähem panna, katsetada uusi retsepte. Seega oleme tahes-tahtmata ja vahel enda teadmata osalenud erinevates katsetes.
Pikka aega ühe koha peal istumisest olid kõikide luud-kondid kangeks jäänud. Mõnusa vahepalana aeti kogu publik püsti ning koos tantsiti tempoka ja energilise muusika saatel, et veri uuesti käima saada.
Internetiettevõtlusega tegelev Rando Rannus rääkis internetireklaamist. Reklaami on võimalik inimesteni viia kahel viisil, on isikustatud ja sihitum reklaam. Rannus tutvustas küpsiseid (cookies), millega jälgitakse, milliseid veebisaite inimene külastab. Igal Internetti kasutaval persoonil on oma digitaalne jalajälg, BlueKai Registry abil on võimalik enda profiili vaadata. Lõpetuseks tõdes Rannus, et alati peab valitsema tasakaal, kui reklaame poleks, oleks alternatiiviks tasulised veebilehed, seega oleme nõus tüütuid reklaame taluma.
Vahelduseks esinesid teadusteatri tegijad, kes näitasid mitmesuguseid trikke: ronisid läbi paberi, panid publiku tähelepanelikkuse proovile ning demonstreerisid aju petvaid katseid.
Seejärel esines Jaanus Harro, kes rääkis ravimiteadusest, mis sai alguse XIX sajandi keskel. Enda peal katsetamine on teaduse tegemise juures tavaline, sest teadlased on uudishimulikud ja kärsitud. Ka Harro ise on katsetes osalenud ja seega oskas ta tuua katsejäneseks olemises välja nii positiivset kui negatiivset. Esimesena on see muidugi huvitav kogemus, teiseks tunne, et saab teaduse arengule kaasa aidata. Loomulikult on tagatud kõrgetasemeline tervisekontroll ja inimene saab oma tervise kohta tagasisidet. Negatiivse poole pealt tõi lektor välja tervisekahjustuse riski ning asjaolu, et inimene võib saada enda kohta teada ka midagi sellist, mida ta ei tahaks teada. Samuti on Harro katsetes kohanud meelega ebakorrektselt küsimustele vastavaid inimesi. Katsete näitena tutvustas ta Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringut, milles Eestit võib nimetada uurimislaboriks. Harro sõnade järgi valitsevad katsejänesed maailma, sest uued teadmised eeldavad vaatlusi ja katseid ning samuti sõltub katsejänestest meie maalmapilt.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetanud Hendrik Saare tutvustas oma magistritööd, milles uuris meeldiva ja ebameeldiva muusika mõju inimestele ning kuidas aju sellele reageerib. Head muusikat oli tõesti meeldiv kuulata, see oli rahulik ja tekitas sooja õhkkonna, ebameeldivat muusikat oli ta spetsiaalselt töödelnud, sest raske on leida muusikat, mis paljudele ühtmoodi ei meeldiks, ja see kõlas täiesti kohutavalt, kuidagi krigisevalt ja tekitas väga ebameeldiva tunde. Kauplustes on muusika samuti oluline, sest see varjab olmehelisid, tekitab emotsioone, inimesed veedavad seetõttu poes kauem aega ja ostavad rohkem. Oluline on, et muusika sobiks antud keskkonda. Positiivne meelestatus võib isegi kehva müügiartikli ületada. Ootesaalides on oluline rahulik taustamuusika, mis mõjutab ajataju.
Viimane esineja Sulev Kuuse rääkis loomkatsetest. Põhiliselt kasutatakse spetsiaalselt katsete jaoks kasvatatud hiiri, rotte, ka veiseid, kanu jt. Kõneleja tutvustas ka transgeneesi ja kloonimist ning muidugi ei saa siin üle ega ümber kloonitud lambast Dollyst. Ka Eestis on loomi kloonitud, esimene neist kloonvasikas Juuni. Loomkatsed on olulised teaduse arenguks, haigustele ravi leidmiseks, vananemise uurimiseks.
Pärast ettekandeid arutlesid esinejad veel käsitletud teemade üle ja kõik huvilised said minna tutvuma kas Protolabi, TÜ Eesti Geenivaramu või lemmikloomakasvatusega. Mina käisin geenivaramus, kus tutvustati tööruume ja räägiti lähemalt ka tööprotsessist.
Konverents oli põnev ning meeldiv sissejuhatus algavale Teadlaste Öö Festivalile ja ees ootavad veel paljud huvitavad tegevused, katsed ja sündmused!
Fotode autor on festivali vabatahtlik Aleksandra Klokova.
