Ikka juhtub! 12 lustakat seika AHHAA teadusteatrist
Teadusteatreid on AHHAAs palju ja väga erinevatel teemadel, veest põlemise keemia ja liiklusohutuseni. Kuna iga päev toimub mitu etendust, juhtub nii tegijal kui ka publikul aeg-ajalt midagi. Nüüd jagavadki AHHAA tegevusjuhendajad enda parimaid palu.
Mis imelik lõhn see on?
Tegu oli Makari esimese teadusteatriga, mille teemaks oli põlemise keemia. Ühe katse käigus lendas väike põlev terasvilla tükk plastmassist kraanikausile, mis Makaril ja tema kaas-teatritegijal märkamata jäi. Põleva terasvilla ja plastmassi kokkupuute tulemusel tekkis suitsu, mis poistel ka märkamata jäi. Probleem avastati alles hiljem, kui terve saal juba tossu täis oli. Ei jäänud muud üle kui terve saal evakueerida ning tuulutada!
Miks me pool teed Lätist pulbrit täis autos sõitsime?
Makar ja Ugis olid tagasiteel Eestisse Lätist, kus käisid teatrit tegemas. Nende ühes katses oli vaja kasutada pulberkustutit, mille tagasipanek ei pälvinud erilist hoolt. Niisiis läks see tagasiteel autos lahti ja kattis kõik pinnad valge pulbriga.
Palju jõuab?
Mitu teadusteatrit jõuavad kaks inimest ühel päeval teha, oli küsimus, millele Elmar ja Makar vastust otsisid. Selgus, et kui keskuse lahtiolekuajal igal täistunnil teatrit korraldada, jõuab teha kaheksa etendust. See on siiani rekord.
Palju teid nüüd tuleb?
Daniel ja Makar tahtsid koos teatrit teha. Tol päeval oli ka Danieli sünnipäev, mida ta teiste ahhaakate eest varjata üritas. Temale teadmata olid teised aga sünnipäevast teadlikud, ning otsustasid sel puhul veidi vingerpussi mängida. Esimese katse järel ütles Makar, et ta unustas tikud teatri tagaruumi ja läks neid tooma, Daniel mõtles, et no kuidas selline asi saab ära ununeda. Tikkudega tuli tagasi hoopiski Katharina, mille järel Daniel mõtles kohe “No nii, nüüd hakkab midagi toimuma, mis mulle ei meeldi”. Katse lõppedes vahetus jälle abiline ja Daniel mõtles “Palju neid nüüd tuleb ja kaua nad nii teevad”. Kokkuvõttes käis Danieli juures kuus erinevat “abilist”.
Kas seda on päriselt vaja?
Korra tegid Makar ja AHHAA ekspositsioonijuht Mihkel teatrit. Mihkeli jaoks oli see esimene kord üles astuda. Ühe katse ajal pidi Makar suust tuld purskama. Mihklile anti nalja pärast ämber veega, mille peale ta mõtles, et kas seda on ikka päriselt vaja. Tuli välja, et oli, kuna Makaril läks tuld pursates habe põlema. See saigi siis kiirelt ämbritäie veega kustutatud.
Ära hirmuta!
2018 aastal külastasid AHHAA keskust seitsme riigi presidendid. Nende jaoks korraldati suures saalis paar katset, millele muidugi eelnes põhjalik tausta- ja ümbruse kontroll. Helen oli niigi publiku tõttu närvis, aga kui ta läks lavale ja valmistus põlevate käte katset tegema, ei olnud ta valmis selleks, et presidendi turvaülem tema selja taha tuleb ja sosistab: “Vaata, et sa midagi valesti ei tee.”
Pokemon? Kus?
Helen oli tegemas enda katseid kui järsku hõikas üks poiss “Emme-emme, vaata seal on Pokemon!” ja näitas näpuga Heleni suunas. Esmalt olid kõik segaduses, ent see muutus kiirelt naeruks. Tuli välja, et poisil oli telefonis mäng pooleli. Ta püüdis nähtud Pokemoni kinni ning teater jätkus.
Mis ma sellega nüüd teen?
Pärast teatrit tuli üks mees alla lavale ja libistas Elinale laual viieeurose. Elina keeldus, ütles et ei taha seda, ent mees ei muutnud meelt ja lausus: “Ma olen ka näitleja, ma saan sinust aru.”
Kas nii on parem?
Danielile ja Makarile tundus üks katse kiivri efektiivsusest veidi igav. Selleks, et seda põnevamaks muuta, ehitasid nad katse jaoks penoplastist ja pulkadest laua. Katse läbiviimiseks pani Daniel kiivri pähe, hüppas Makari poole, kes teda veel tõstis, ja viskas Danieli lauale. Publik oli väga segaduses. Põhjenduseks ütles Daniel vaid “Kõik on hästi, mul oli kiiver peas.”
Ma teen ise!
Enda esimeseks teatriks valmistudes vaatas keemikuharidusega Elisabeth AHHAA kappides ringi ning uuris, milliseid kemikaale ta teatris kasutada saaks. Kappides nähtu tundus Elisabethile napp ja ebaefektiivne, mistõttu vedas ta kodust enda kemikaalid kaasa ning tegi nendega eksprompt-katseid. Pärast paari esinemist lisati need katsed ka ametlikult teadusteatri kavasse.
Oh sa mu meie!
Elmar oli teatrit tegemas kui üks laps kõrgemal publiku hulgas oksendas. Etendusega prooviti kohe edasi minna, kuid sündmuspaik oli liiga võigas, mistõttu jäeti teater pooleli, tuulutati ruume ning koristati. Umbes 20 minutit hiljem sai Elmar lavale naasta ning etenduse lõpetada.
Ups!
Teatris üritatakse võimalikult suurt vau-efekti saavutada, mistõttu on katsed kohati päris suured ja valjud. Paaril korral on paugu tugeva lööklaine tõttu seinal olev kell maha kukkunud ning isegi turvakaamerad on ainult juhetpidi rippuma jäänud.