Gümnaasiumiõpilased kehastuvad AHHAA-s kriminalistideks

1.-12. aprillini korraldab AHHAA teaduskeskus geneetika õppepäevad gümnaasiumiklassidele üle Eesti, mille raames saavad kooliõpilased osaleda kriminalistika ja HIV-retseptori mutatsiooni määramise praktikumis.

AHHAA geneetika õppepäevade koordinaatori Mari Järve sõnul on praktikumide peamine eesmärk näidata gümnaasiumiõpilastele, et geneetika pole nii elukauge ja abstraktne nagu kooliprogrammis. „Üks eesmärk on kindlasti äratada kooliõpilastes suuremat huvi geenitehnoloogia vastu. See ala on Eestis väga kiiresti arenenud ja leidub palju firmasid, kes tegelevad geenitehnoloogiaga. Sellel erialal on perspektiivi ja seega oodatakse õpilasi ülikooli õppima,“ räägib Mari Järve. Ta lisab, et õppepäevade peamine sihtrühm on 11. klass, kelle õppeprogramm sisaldab geneetika õppimist.

Geeniõppepäevadel otsivad kooliõpilased vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas DNA-d uuritakse ning kas kõikide inimeste DNA on ühesugune? Kriminalistika ja HIV-retseptori mutatsiooni määramise praktikumis analüüsitakse ka erinevate inimeste DNA järjestusi.

Kriminalistid CSI moodi

Kriminalistika praktikumis lahendavad gümnasistid kuritegu, kus ohver ei näinud ründaja nägu ega tunne kurjategijat kolme kahtlusaluse mehe hulgast ära. Sellel põhjusel on uurijad tellinud DNA-testi, et võrrelda kahtlusaluste proove kahe sündmuspaigalt kogutud DNA prooviga. Kooliõpilastel on praktikumi käigus võimalik uurida, missugune nendest meestest jättis oma DNA sündmuspaigale ja kes võib olla kurjategija. „Selle teada saamiseks võrdlevad praktikumis osalejad kahtlusaluste ja sündmuspaigalt kogutud proovide Y-kromosoomi geneetilisi markereid. Y-kromosoom on olemas ainult meestel ja erinevatel meestel on selle järjestus erinev,“ tutvustab Mari Järve lähemalt kriminalistika praktikumi.

HIV-retseptori praktikumis analüüsib iga osaleja omaenda DNA-d. Inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HI-viirus nakatab immuunsüsteemi rakke. Ajapikku, kui enamik immuunsüsteemi rakke on hävinud, kujuneb välja AIDS – organism ei suuda ennast enam haigusetekitajate eest kaitsta ja lõpuks saabub surm mingisuguse nakkuse või kasvaja tõttu. See juhtub alles aastaid pärast nakatumist, aga praegu pole HIV-nakkuse vastu ravi. Mõned inimesed on teatud HI-viiruse tüvede suhtes resistentsed ehk vastupidavad. „Selles praktikumis tehaksegi kindlaks, kas kellelgi osalejatest on DNA mutatsioon, mille tõttu ta ei nakatu mõnede HI-viiruse tüvedega. Näiteks neljapäevases praktikumis leitigi üks õpilane, kes on teatud HIV tüvede suhtes vastupidav. Eestis esineb sellist resistentsust 10% ulatuses,“ räägib Mari Järve.

Ühepäevaseid praktikume juhendavad Tartu Ülikooli geenitehnoloogia, molekulaarbioloogia ja biokeemia doktorandid. Geneetika õppepäevadel kasutatakse Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi laborivarustust, mis on väga kallis. Näiteks üks automaatpipett maksab üle 100 euro ja ühtainsat DNA lõiku paljundada võimaldav PCR-i masin kuskil 6400 eurot, mida on praktikumis kaks.

Gümnaasiumide suure huvi korral plaanib AHHAA tulevikus geneetika õppepäevi korrata. „Koolide huvi geneetika õppepäevade vastu on olnud suur. Nendest kahest nädalast sellel korral jääb kindlasti väheks. Mõned gümnaasiumid jäid isegi ukse taha ja seega oleks vajalik geeniõppepäevi korrata,“ selgitab Mari Järve.

Kooliõpilaste arvamused AHHAA geeniõppepäevast

Oliver, Tallinna Inglise Kolledži 11. klassi õpilane

Mulle meeldib, et kriminalistika praktikumi aluseks on reaalne elusituatsioon. Teadust saab ju teha ka sel viisil, et võtame valemid ja ained, mis omavahel kokku segame ja lõpuks saame midagi. Siin me leiame praktika käigus, kes on kuriteo süüdlane ja see on palju kaasahaaravam. Saime näha laborivarustust, mida me praktikumis kasutasime. Näiteks automaatpipetid. AHHAA-s olen täna esimest korda. Huvitav on see, et lõpuks on Eestis midagi sellist, mis on muuseum, aga kuhu saab ka ise käed külge panna.

Georg, Tallinna Inglise Kolledži 10. klassi õpilane

Minule jäi kriminalistika praktikumist väga hea mulje. See on esimene kord, kui saan vaadata, kuidas praktikas asjad toimivad. Sain näha laborivarustust ja teada, kui palju asjad maksavad. Teine kord osaleksin hea meelega veel mõnes praktikumis. AHHAA-s olen tegelikult kolmandat korda. Täna plaanin külastada Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioone, sest ma pole seda näitust veel näinud. Teaduskeskuses on kõikidele vanuserühmadele midagi – nii suurtele kui väikestele. Hästi vahva!

Jane, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 11. klassi õpilane

HIV-retseptori praktikum tundub olevat väga huvitav. Ma poleks arvanud, et praktikum võib olla nii keeruline. Tegelikult ega nii raske polegi, sest juhendajad aitavad asjast paremini aru saada. Päeva lõpus saan teada, kas olen HI-viiruse suhtes resistentne ja kuulun nende väheste hulka, kes ei nakatu teatud HIV tüvedesse. Olen AHHAA-s mitu korda käinud ja mulje on hea. Meeldiv koht, olen siin kolmandat korda.

Heigo, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 11. klassi õpilane

Praktikum on väga huvitav ja sain oma kätega midagi teha. Selles mõttes on olnud väga põnev päev. Sain automaatpipetiga mängida. Ma käisin AHHAA-s alles mõned kuud tagasi. Olen külastanud ka Helsingi teaduskeskust Heureka.

Loo autor: Kaidi Koort, AHHAA praktikant

Fotode autor: Kristina Kravets