Kõige levinumad võistlusrobotid


Oma lahingurobotit ehitades kulub kindlasti marjaks ära, mil tead, missugused on need kõige levinumad vastased robolahingu maailmas. Koondasime siia 6 võitlusroboti tüüpi: wedge, spinner, drum, crusher, flipper ja hybrid. 

Oma lahingurobotit ehitades kulub kindlasti marjaks ära, mil tead, missugused on need kõige levinumad tüüprobotid robolahingu maailmas. Koondasime siia 6 võitlusroboti liiki ning panime kirja ka nende tugevused ja nõrkused. 

Loodetavasti saavad osalejad võtta siit eeskuju ning muuta tüüpe oma loovusega veelgi ägedamaks ja võitluskindlamaks! 
NB! 28. septembril Tartus toimuval robolahingul on kõik allnimetatud robotüübid lubatud.



Wedge
ehk “kiil”

Wedge on võitlusrobot, mis on ehitatud nii, et selle esiseks on ühtlane kaldus pind. Sellise ehitusega roboti eesmärk on pääseda vastase alla ning rammida ta vastu areeni või lükata areeni ohukolletesse. Tasapinna tõttu on vastasel teda küll üpris keeruline areenil pilbasteks lõhkuda, kuid relvade puudumise tõttu ei avalda wedge´id kokkupõrkel vastasega oma konkurendile suurt kahju. Kuna wedge´i strateegia seisneb vastase liigutamises ohtliku kohta, on tema käsitlemiseks vaja puldi taha oskuslikku juhti.

Mitmed robovõistlused on keelanud lisarelvadeta wedge´i kasutamise, kuna nad jäävad areenil üksluiseks. Alumises videos on näitena toodud wedge, kellele on lisaks ehitatud juurde leegiheitja.

Plussid:

Miinused:



 

Spinner ehk "vurr" 

Spinnerid on väga tõhusad nii kaitses kui ka ründes, sest nende puhul on see üks ja sama tegevus. Nad on võitlusrobotid, mis areenil edasi-tagasi liikudes samal ajal ka pöörlevad. Vastased, kes neid ründavad, tahes tahtmata kahjustavad alati ka ennast. Üks võimalus spinner´i kahjustamiseks on pääseda pöörleva roboti alla, et see tasakaalust ja sõidurütmist välja viia. Samuti saavad spinnerid ka ise kokkupõrgetel vaenlastega vigastusi, mispärast on omanikel soovitatav varuda areeni äärde hulgaliselt varuosi. 

Plussid:

Miinused:





            

Drum ehk Trumm       

Drum´id esindavad robolahingutes raskekahurväge. Robotid tunneb areenil ära selle järgi, et nende esiosa moodustab massiivne pöörlev relv. Kui drum on õigesti ehitatud, suudavad nad vastase lihtsasti õhku paisata või lennutada teise areeni otsa. Kuid drum´ide juhtimisel tuleb arvesse võtta, et tänu sellele vägevale relvale on nad ka poole raskemini juhitavad. Massiivne, kiirelt pöörlev relvaga tekkiv inertsjõud üritab masina pööramisel kogu masinat külili pöörata.


Plussid:

Miinused:







Crusher ehk "purusti" 

Crusher´i tunneb ära selle järgi, et talle on lisatud seadeldis, mille eesmärk väänata ja kinni hoida vastase kere. Sellise roboti puhul on väga oluline puldiga juhtimise oskus. Lisaks heale sõidule peab juht olema ka osav ajastuses. Areenil peab crusher kasutama vastaste peal palju jõudu. Seetõttu tuleb roboti ehitamisel jälgida, et masin ei ületaks lubatud kaalupiiranguid. 

Plussid:

Miinused:

 

Flipper ehk ümberpaiskaja       

Flipper´itel on tavaliselt kere külge ehitatud suruõhu põhimõttel töötav viskeplaat ehk "käsi", mis õige ajastuse korral paiskab vastase külili. Ka selle võitlusroboti puhul on vaja puldi taha oskuslikku kontrollijat. Sest kui viskeplaat tõepoolest avaneb suruõhugua, siis ümberpööramise katsed lahingu ajal on piiratud.  Flipper peab suutma vastase kahjutuks teha enne, mil lõppevad ta õhuvarud.


Plussid:

Miinused:

 

 

Hybrid ehk "hübriid"

Hübriidid kombineerivad eelnimetatuid stiile ehk nad kannavad endas mitut võitlusfunktsiooni korraga. Algsele robotile teisejärgulise relva lisamine eeldab aga põhjalikku kavandamist ning keerukamat ehitust. Samuti peab jälgima, et valminud hybrid ei ületaks võistlusel lubatud kaalu.  


Plussid:

Miinused:







Postituse originaalsisu pärineb aadressilt: http://battlebot-design.sbainvent.com/battlebot-types.php#.WYy-Q1UjHIW