Meist

AHHAA ristiema särab mitmel rindel

„Helle on AHHAA vanaema ja kindlasti ka kübervanaema, sest ta on üks esimesi inimesi, kes teadis enne teisi, kuidas kasutada mobiilipangandust ja digitaaltelevisiooni. Helle ei ütle kunagi kellegi kohta

„Helle on AHHAA vanaema ja kindlasti ka kübervanaema, sest ta on üks esimesi inimesi, kes teadis enne teisi, kuidas kasutada mobiilipangandust ja

digitaaltelevisiooni. Helle ei ütle kunagi kellegi kohta halvasti ja ta kiidab ka kõige pöörasemad teaduskeskusega seotud ideed heaks. Oma vanuse kohta on Helle väga tegus, sest ta käib orienteerumisvõistlustel ning snorgeldamas,“ iseloomustab Helle Jaanistet AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk.

Helle on teaduskeskusega seotud olnud juba selle algusaastatest saadik. „Mina ei tulnud AHHAA-sse, vaid AHHAA tuli minu juurde. Tiiu Sild tegi mulle tööpakkumise ja keskuses olen töötanud terve igaviku,“ räägib ta.

Praegu töötab Helle osalise koormusega AHHAA-s metoodik-astronoomina ja samuti Tartu tähetornis koordinaatorina. Teaduse tegemise asemel on tema valinud hoopis selle seletamise. Helle selgitab lastele, koolinoortele, tudengitele ja vanematele inimestele, kuidas maailmaruum on ehitatud ja kust konkreetset taevakeha otsida. „Mina pole päris astronoom, vaid olen Tartu tähetornis rohkem teaduse populariseerija. Pean vaatama, mis on huvitav ja kuidas sellest rahvale lihtsalt rääkida. Minu peamiste tööülesannete hulka kuuluvad vaatlusõhtute, töötubade ja ekskursioonide läbiviimine. Samuti teen tähekaarte ja taevakella,“ tutvustab Helle lähemalt oma tööd.

AHHAA-Struve võitlustanner

Helle Jaanistel on tähtis roll teaduskeskuse nime saamisloos. Tema mõtles välja sellise nime nagu AHHAA, millele pakkusid Tähetorni teaduste huvikeskuse nimekonkursil 1998. aastal konkurentsi Struve keskus, Fantastika, Prisma, Impulss, Fookus, Tähetark ja mitmed teised. „Nimesid tuli igasuguseid. Konkursi võitjaks osutus Struve keskus, Tartu tähetorni ühe esimese direktori nime järgi. Ma ei mäleta, kas AHHAA tuli teiseks või mitte, aga kui teaduskeskusele hakati nime panema, siis pandi ikka AHHAA ja mitte Struve.“

Helle arvates poleks Struve olnud teaduskeskusele just kõige sobivam, kuid tema enda poolt välja pakutud nimi sai ka parajalt kriitikat. „Üks tähtis proua nimekonkursi komisjonis ütles, et mis nimi see AHHAA veel on. Varsti on Ohhoo, Uhhuu, Ehhee või midagi taolist. AHHAA valiti siiski teaduskeskuse nimeks ja sain selle eest kaks ülikooli logoga musta tassi,“ meenutab ta.

Helle räägib, et AHHAA-le nime mõtlemisel ja panekul andis talle inspiratsiooni Soomes asuv teaduskeskus Heureka, mida tema peab väga heaks ja ühele teaduskeskusele igati sobivaks nimeks. „AHHAA nimi sündis nii, et olime Heurekast kuulnud ja mõtlesime, et kõige parem nimi võeti ära. Hakkasin selle üle põhjalikumalt mõtlema ja tõlkisin Heureka soome-ugri-päraseks. Heureka on seesama nimi, mis AHHAA.“

Salapärane universum

Helle huvi astronoomia vastu on pärit gümnaasiumiajast. Ta mäletab, et klassijuhataja kinkis talle keskkooli lõpetamise puhul suure ja paksu astronoomiateemalise raamatu. Kooliajal sobisid Hellele reaalained hästi ja tema arvates on täheteadus kogu aeg põnev. Ta on hästi kursis maailmaruumiga ning teab palju nii planeetide, tähtede kui komeetide kohta.

Teaduse populariseerija Helle räägib, et tema vaatab tähistaevast võimaluse korral igapäevaselt. Ta selgitab, et taevakehade vaatlemist mõjutavad suuresti ilmastikuolud, kuid mõnikord saab näha vapustavaid vaatepilte. „Tähistaevas on lihtsalt ilus. Astronoomid ootavad ikka komeete. Kaunist vaatepilti pakub Veenuse üleminek Päikesest, mida näeb väga harva. Samuti on kena vaadata Merkuuri üleminekut Päikesest. Olen oma elus näinud vapustavaid virmalisi, mis olid tõesti värvilised ja ilusad. Midagi sellist pole ma tõesti varem näinud ja ei teagi, kas näen kunagi. Helendust peab oskama jälgida ja oluline on vaadata, kuidas värvid muutuvad,“ kirjeldab Helle.

Värviline veemaailm

Hellel on AHHAA elusaalis paikneva akvaariumi kohta rääkida selle saamislugu. Teaduse populariseerija selgitab, et pärast Egiptuses käimist rääkis ta Tiiu Sillale, et veealune maailm on nii värviline ja ilus. Seejärel läks Tiiu samuti püramiidide maale. „Turu tänava alguses oli akvaariumipood, kust astusin niisama läbi. Seal oli värviliste kalade ja korallidega akvaarium. Mõtlesin, et seda pean küll Tiiule näitama. Ta käiski poes akvaariumit vaatamas ja ütles kohe, et selle me teeme endale AHHAA-sse. See näitab just Tiiu suurt ettenägemisvõimet. Nüüd on meil nii ilus akvaarium,“ arvab ta.

Töövaba aja veedab Helle oma poja Madise juures Vooremaal. Ta lisab uhkusega, et tal on kolm last ja kaheksa lapselast. „Vooremaal meeldib mulle väga toimetada ning kuskile kaugemale ma suvel ei kipu. Marjal ja seenel ning muidu metsas käin ka hea meelega. Talvepuhkuse ajal olen abikaasaga käinud Egiptuses kalu ja koralle vaatamas. Ehk saab sinna veelgi.“

Helle arvates on AHHAA-s kõik kena ja tore. Tema on keskuse arengut näinud algusest peale ja Helle arvab, et praegugi on teaduskeskusele omane pidev progress. „AHHAA-ga on kõik hästi. Tuleb lihtsalt jätkata samas vaimus. Keskuses on palju noori inimesi, kes tegutsevad õhinapõhiselt. Ja teadust ei tohi kindlasti ära unustada, see peab olema nähtav.“

Loo autor: Kaidi Koort, AHHAA praktikant
Fotod: Kristina Kravets

[gallery link="file" columns="4"]