AHHAA energiapomm sihib Rakett 69 võitu

Riko Piirisild ei vaja televaatajatele ilmselt pikemat tutvustamist. Rakett 69 saatesse tagasi murdnud noormees on jõudnud võidukale lõpusirgele ja valmistub septembris toimuvaks superfinaaliks. Lisaks jõuab Riko selle kõrvalt gümnaasiumi lõpetada, AHHAA vabatahtlik olla, täiskohaga tööl käia ja tegeleda nii paljude hobidega, et tekib kahtlus, ega ta tegelikult hoopis kümme erinevat inimest pole.

Rakett 69 pardale ei sattunud Riko juhuslikult. Juba väiksena oli ta tõeline teadusfänn, kes tahtis teada, kuidas erinevaid leiutisi-avastusi päriselus kasutada saab. Põhikoolis nähtud Raketi-saated jätsid talle sügava mulje. “Ma vaatasin neid ja tahtsin nii väga olla nende moodi tulevikus ja lubasin endale, et kunagi ma proovin sinna pääseda ja näidata kui äge teadus on ning olla ise eeskuju tuhandetele tulevastele teadushuvilistele noortele,” räägib Riko. Keskkoolis otsustas ta ka ise saatesse kandideerida ja kolmandal korral läks õnneks.

Kuni muna-ülesandeni… Riko ütleb, et langes saatest välja “kõige nõmedamal viisil üldse”. Pingelises olukorras ja värisevate kätega ei tulnud koorimisest midagi välja. Pettumus oli tohutu. “Mul oli veel nii palju näidata ning tõestada, et minu koht on seal. Kuna jäin oma ekstravertse iseloomuga ning šõu tegemisega kohtunikele silma, siis sain uue võimaluse,” räägib ta. Riko tegi endaga kõvasti tööd ja tulemus oli seda väärt: hooaja 10. saates lahendas just tema ajuteemalise loogikaülesande kõige paremini.

Võtteperioodi kohta jagub Rikol vaid kiidusõnu. “See saatekogemus on üks kõige ägedamaid asju, mida ma oma elus teinud olen. Olla ise selle kõige keskel, millega olen üles kasvanud. Olla ise seal samas veel mitmekümne noorega, kelle silm särab nagu minu omagi teaduse osas. Näha seda kõike päriselt toimumas ja saada võimalus näidata, et ka mina kuulun sinna - see on NIIIIII paganama äge,” räägib ta entusiastlikult. Riko soovitab kõigil huvilistel ka ise kandideerida: kaotada ei ole midagi, aga imelised tutvused ja veel imelisem kogemus on garanteeritud.

Riko tõdeb, et kõige üllatavam oli see, kuidas osalejad oma trumpaladel põrusid. “Toomas lingvistikas, mina kokanduse saates, Siim robootika saates, Kaarel geograafia saates ning Uku ja Liis keemia saadetes,” loetleb ta. Riko lisab, et saadet vaadates on naljakas näha või kuulda midagi, mille toimumist enam ei mäletagi. Pole ka ime: ühe 30-minutise saate jaoks salvestati vahel lausa kuus tundi materjali!

Riko kõige meeldejäävam Raketi-hetk on kahtlemata humanitaarteaduste saade. Kui enne peeti teda pigem nõrgimaks lüliks, siis humanitaarteadused andsid suure motivatsioonilaengu ja “nii ma kruiisisingi täis tahet ja motivatsiooni finaali.” Teaduse ja ajaloo sidumine loogika abil on Riko lemmikkatse. Ta usub, et humanitaaralad sobivad saatesse hästi. “Õige Rakett69 osaleja peab teadma kõigest midagi ning veel enam oskama seda päris elus rakendada,” arvab Riko.

Hetke pärast täpsustab ta, et tema vaieldamatu lemmik oli siiski teadusteatri voor. “Ma kuulun lavale - tegelen aktiivselt stand-up’iga ning samuti olen palju näidelnud ja üritusi juhtinud. Ma armastan olla laval ning esineda: seda kõike siduda teaduse ja telega oli üsna minu unistuse täitumine.”

Kui uurin, milline ülesanne Rikole kõige vähem meeldis, muigab ta, et pole vist küsimust. Kuid lisab, et pettumuse valmistas ka lennukidetaililt sügavaima mõra otsimine Magnetic MROs (Rakett 69 teine ülesanne). “Just seetõttu, et me oleme nii ägedas kohas ning meil on kasutada päris lennukid ning suur lennuangaar, kuid me teeme ülesannet, mida annaks teha ka stuudios.” Ta tõdeb, et pettumus tuli pigem kõrgetest ootustest. Ja lisab, et tegelikult on kõik ülesanded olnud väga põnevad.

Rakett 69 võib ka kõige osavama ja targema osaleja rivist välja viia. Riko leiab, et oluline on osata kogu protsessi nautida ja mitte liialt krampi minna, nagu temaga algul juhtus. “See on nõnda äge kogemus üliägedate kaasvõistlejate, kohtunike ning kaadritaguse meeskonnaga. Aga hästi oluline on just pinge all end vaos hoida - säilitada kainet mõistust ka siis kui on täiesti võõras ülesanne,” räägib ta. Tuleb leida viis, kuidas võimalikult rahulikuks jääda: “Minul toimis suurepäraselt muusika ning tõenäoliselt oli ka minu eeliseks varasem suur lavakogemus.”

Mis on Riko meelest tema trump superfinaalis?

“Ma tean kõigest midagi ning mõnest valdkonnast isegi päris palju. Samuti olen lavakogemuse ning muude hobide tõttu üsna loova mõtlemisega, saan näidata seda kõike finaalis,” arvab Riko. Kuid ta ei alahinda ka konkurenti: “Uku on tugev ja võib üllatada, loodame et ma üllatan siis rohkem - mul on veel palju näidata.”

Riko ja AHHAA

Nagu öeldud, on Riko ka AHHAA vabatahtlik. Kahe aasta jooksul on ta muuhulgas teinud giiditööd, AHHAA roboti Oskariga tehnikamessidel käinud, värvinud AHHAA hiidparti ja esinenud Riia füüsikafestivalil. Viimast peab ta ise kõige huvitavamaks vabatahtliku-kogemuseks. Riko kahetseb, et ei saa tihemini AHHAAs teadusteatrit teha (“ja olla ka see äge hull teadlane, kelle moodi lapsed olla tahavad”). AHHAAs meeldivad talle kõige rohkem inimesed - alates “majavaimust” Raivost ja lõpetades väsimatu Kaimoga, kes vabatahtlike tegevust koordineerib. “Olla kõige selle keskel on imeline!” kinnitab Riko.

Riko lemmikeksponaat AHHAAs on hiiglaslik pallimeri, hoolimata sellest, et ta on ka oma nahal kogenud, kui raske on kahemeetrise pallikuhja alt välja pääseda. Kui ta ise eksponaadi ehitada saaks, oleks see n-ö “pallimere järgmine tase”: suur lainesimulaator, kus saaks näha ja kogeda ehtsaid ookeanilaineid.

Kuna AHHAAs avatakse 5. juunil foobianäitus, uurin, kas ka Rikol on mõni foobia. Ta vastab, et suudab peaaegu kõigega toime tulla, aga kardab kahte asja: üksindust ja iseenda verd. “Teiste verd suudan vaadata ning neile meditsiinilist abi pakkuda, aga enda vere peale kukun tavaliselt kokku,” naerab ta. Ja ta armastab esineda, inimestega suhelda ja nendega koos elus uusi kogemusi saada.

Riko mainib samas, et vahel on üksindushetk puhkuseks - et siis uue hooga edasi möllata. “Olen ju kui Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga. Hobisid on seinast seina ning selle kõige kõrvalt veel töötada, õppida ja üksi elada on üsna suur katsumus!” Riko on muuhulgas tulnud U21 meistriks bridžis, väidelnud ja näidelnud, korraldanud üritusi ja armastab kokata. Ta mängib saalihokit, striimib arvutimänge, tegeleb stand-up’iga ja arendab oma tehisintellektiga seotud firma. Tal on mops Edgar (“mitte Savisaar, vaid Allan Poe, üks mu lemmikpoeete”) ja tema suurim unistus on anda midagi tagasi maailmale ja oma lähedastele.

Kuhu edasi?

Rakett 69 finalistina on Rikole ülikoolikoht kindlustatud, aga plaane on palju. Ta tahab saada õpetajaks ja insipireerida. “Kui ma suudan igast klassitäiest vähemalt paaril õpilasel panna silma särama ning sütitada temas kire millegi vastu - ma usun et olen siis mitmekordselt andnud maailmale midagi tagasi,” räägib Riko. Ka tahaks ta panustada haridussüsteemi uuendamisse. Lisaks sellele huvitub ta virtuaalreaalsusest ja tehisintellektist. Ja tahab täita oma lapsepõlveunistuse: olla laval. “Ehk suudan end mõne rolliga söövitada end igaveseks inimeste mällu või teha midagi legendaarset nagu oli selleks Nüganeni roll ,,Armastus kolme apelsini Vastu” tükis,” arutleb Riko. Aga esialgu läheb ta Tartu Ülikooli IT-d õppima ja siis vaatab, mis edasi saab. 

Riko peab oma supervõimeks väsimatust ja ta ütleb “jah” kõigele, mida jaksab ja suudab teha. “Ühte ma luban - ma ei väsi ega peatu kunagi ning te veel kuulete minust!”

Aigar Vaigu (Rakett69 kohtunik): Riko supervõime on julge pealehakk, mis on pool võitu. Teine pool tuleb töö ja sihikindlusega. Finaalis siis näeme.