Projekti eesmärk: Lääne-Virumaa põhja- ja pinnavee seisundi parandamine
LIFE IP CleanEst (LIFE17 IPE/EE/000007) on Life finantsinstrumendist toetust saanud kümne aasta pikkune projekt, mis keskendub Lääne-Virumaa piirkonna põhja- ja pinnavee seisundi parandamisele. See on hädavajalik, sest piirkonna põhja- ja pinnavett iseloomustavad põllumajandustegevusest ning elamurajoonidest tulenev saaste ning nõukogude aegse põlevkivitööstuse jääkreostus. Lisaks on piirkonda rajatud tammid, elektrijaamad ning märgalade kuivendamine tugevalt mõjutanud veekeskkonda. Projekti eesmärk ongi seda olukorda parandada.
Projekti koordineerib Keskkonnaministeerium ning kaasatud on üle 20 projektipartneri Eestist.
Täpsema info projekti kohta leiad siit: https://lifecleanest.ee/AHHAA roll projektis on tõsta inimeste teadlikkust piirkonna probleemide, planeeritavate tööde ning keskkonna kohta üldiselt ja seda kõike interaktiivses ning ahhaalikus võtmes. AHHAA tegevuste hulka kuuluvad:
- interaktiivse rändnäituse ehitamine ning sellega koolide külastamine;
- temaatilise teadusteatrietenduse välja töötamine ja koolides etendamine;
- temaatiliste teaduskohvikute korraldamine;
- temaatilise püsiekspositsiooni ehitamine AHHAAsse;
- projekti tegevuste tutvustamine juba olemasolevatel kohalikel sündmustel;
- projekti tutvustamine rahvusvahelistel konverentsidel.
Näitused
2019. aasta lõpus valmis projekti raames rändnäitus, millega hakatakse külastama projektipiirkonna koole ja lasteaedu. Rändnäituse moodustavad kaks eksponaati ning lisaks mitmed käed-külge tegevuste juhendid, mida eksponaate kasutades läbi saab viia. Eksponaatideks on Keskkonnakaart ning Veestend.
Veestend on vee filtreid ja filtreerimist tutvustav aparaat, mille abil saab koolitunnis tutvustada erinevate veefiltrite tööpõhimõtteid ja nende vajalikkust ning läbi viia katseid, mille käigus erinevate veefiltrite puhastamisomadusi mõõta. Keskkonnakaardi abil saavad õpilased ise valida ja Eesti kaardile kuvada erinevaid „keskkonnakihte“ ning saada ülevaate sellest, millised on peamised keskkonnaprobleemid ning uurida nendevahelisi seoseid (nt Eesti põhjavee kvaliteet erinevates piirkondades, kaevanduste asukohad, tööstusettevõtete asukohad, metsastumine, jne).
Näituse valmimisele aitasid kaasa EMÜ, Keskkonnaagentuur, Statistikaamet, Maa-amet, Päästeamet ja PRIA.
2020. suvel alustasid AHHAA espositsioonimeistrid ja LIFE
IP CleanEST raames loodava püsinäituse
kavandamist. Näitus valmib 2021. aasta kevadel.
Teadusteatri etendused
Projekti raames luuakse kaks teadusteatri etendust –
nukuetendus lasteaialastele ja nooremale kooliastmele ning klassikaline
teadusteatri etendus keskmisele ja vanemale kooliastmele ning täiskasvanutele.
Nootematele mõeldud etenduse puhul on tegemist jutustusega inetust pardipojast,
mida ilmestavad erinevad teaduskatsed. Vanemate õpilaste ja täiskasvanute
etendus on humoorikas lugu lõhest, kes võtab ette teekonna Läänemerest jõkke
ning kohtub erinevate tegelastega, kes
räägivad, milliste probleemidega nad igapäevaselt kokku puutuvad. Niisamuti
tehakse etenduse jooksul mitmeid vaatemängulisi ja põnevaid katseid. Etendused
valmivad 2020. aasta sügiseks. Etendused hakkavad koos rändnäitusega külastama
projektipiirkonna koole.
Tulevased sündmused
AHHAA teaduskohvik: Kala - süüa või mitte?21. septembril 2021, Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu) ja veebis
Teaduskohvikus esineb Eesti Maaülikooli kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Üldiselt loetakse kala söömist kasulikuks, ent ometi võivad kalad sisaldada tervisele kahjulikke mürkaineid, mis võivad kaasa tuua üsna raskeid tervisehädasid. Aga kuidas toksilised ained kaladesse satuvad? Millised kalad on puhtamad ja millised saastunumad ning milles see oleneb? Miks on osad kalad mudamaitselised? Kuidas töödelda kala, et hajutada saasteainete poolt põhjustatud riske? Tule kohale ja saa teada!
Lisainformatsiooni leiad siit.
AHHAA teaduskohvik: Saastatud pinnase taastamine
24. septembril 2021, TalTech Virumaa Kolledž (Järveküla tee 75, Kohtla-Järve)
Kohvikus esineb tehnikateaduse doktor Anna Goi.
Hinnanguliselt on Euroopa Liidus potentsiaalselt saastatud alasid arvuliselt umbes 3,5 miljonit. Sellest pool miljonit on väga saastatud ja nõuavad taastamist. Aga kuidas reostunud pinnast taastada? Pinnast saab puhastada kas kohapeal (in-situ), kaevata välja ning käidelda kas samal territooriumil (on site) või hoopis kusagil mujal selleks ettenähtud kohas (ex-situ). In-situ pinnase töötlus on kerkinud esile kui tehniliselt teostatav, majanduslikult vastuvõetav ja keskkonnakaitse seisukohalt piisav tehnoloogia suure hulga orgaaniliste saasteainete lagundamise kiirendamiseks.
Lisainformatsiooni leiad siit.
Toimunud sündmused
Teaduskohvik "100 aastat mürgijõgesid Ida-Virumaal"30. aprillil 2021 avalikustati video AHHAA Facebooki lehel.
Teaduskohvikus esinesid Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Mait Sepp ja Kobras AS projekteerimise projektijuht Erik Kõnd.
Teaduskohviku filmimist toetasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekti LIFE IP CleanEST ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teaduskohvik valmis koostöös Tartu Ülikooli ja AS Kobras ekspertidega ning Eesti Rahvusringhäälingu videovaramu materjalide toel. Video kajastab autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.
Teaduskohvik "Tulnukad meie järvedes?!"
30. detsembril 2020 avalikustati video AHHAA Facebooki lehel.
Teaduskohvikus esinesid Eesti Maaülikooli nooremteadur Paul Teesalu ja vanemteadurid Arvo Tuvikene ja Henn Timm.
Teaduskohviku filmimist toetasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt LIFE IP CleanEST ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teaduskohvik valmis koostöös Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse teadlastega. Video kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.
Teaduskohvik "Millises veekogus suudab elada eneseväärikusega kalaparasiit?"
31. juulil 2020 kell 19, Sillaoru hüdroelektrijaamas (Sillaoru, Purtse küla Lüganuse vald)
Teaduskohvikus esines zooloog Aleksei Turovski. Teaduskohvik toimus keskkonna- ja kultuurifestivali PurFest raames. Loe lähemalt siit.
Teaduskohvik: Mida on Virumaa kalal vaja?
13. augustil kell 19 Kiviõli Seikluskeskuse kohvikus (Mäepealse tee 1, Kiviõli)
Missugused kalad Virumaa jõgedes elavad ja millistes jõgedes nad elada tahaksid? Aga millised on meie jõed tegelikult. Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist Rein Järvekülg, kes räägib lähemalt, mis on kaladele jõgedes peamisteks probleemideks. Ja mida me saame teha, et jõed kaladele paremaks elupaigaks oleks ning et kalu jõgedes ja meres rohkem oleks.
FB sündmus: https://www.facebook.com/events/233074084489528/
Life IP Cleanest rändnäitus Haridus- ja karjäärimessil Intellektika 2020
AHHAA poolt ehitatud rändava näituse ühe eksponaadiga sai tutvuda Haridus- ja karjäärimessil Intellektika. Huvilised said katsetada vee puhastamist, tutvuda LIFE IP CleanEST projekti erinevate tegevustega ning uurida, millistel on vee- ja keskkonnakaitsega seotud erialadel saab õppida EMÜs.
Teaduskohvik: "Soolikaoja solgist puhtaks"
5. veebruaril 2020 kell 18 Art Cafés (Lai 13, Rakvere)
Rakveret läbiv Soolikaoja on rahvasuus tuntud ka Solgiojana. Aga miks see nii on ja kuidas Soolikaoja jälle puhtaks saaks? Teaduskohvikus on külas Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli vanemteadur Sirje Vilbaste ning Rakvere abilinnapea ja EMÜ magistrant Andres Jaadla. Juttu tuleb sellest, millises ökoloogilises seisus on Virumaa ja teised Eesti jõed , kuidas nende seisukorda üldse hinnatakse ning kas võrreldes muude Euroopa Liidu riikidega on Eestis halvemad või paremad lood.
Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/176151353634936/
Teaduskohvik "Miks on taimedele vaja geneetilist mitmekesisust ja miks peaksid sina sellest hoolima?"
23. septembril 2019 kell 16 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu)
Geneetiline mitmekesisus
on küll elurikkuse vähemnähtav osa, ent liikide püsimajäämisel väga oluline.
Üks lihtsamini nähtav näide on heterostüülia ehk erikaelsus, mille teemal
toimus Eestis sel kevadel kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib
nurmenukke". Koos TÜ maastike elurikkuse töörühma doktorandi Iris
Reinulaga arutleme, kuidas ja miks peaks geneetilist mitmekesisust hoidma.
24. septembril kell 18
baaris Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu). Kliima- ja keskkonnakriis - millest kogu
see kära?
Arutletakse selle üle,
miks on viimasel ajal keskkonna- ja kliimamuutustega seotud teemad tõusnud
avalikkuse tähelepanu alla, mida ütlevad poliitikud ja mida teadlased. Külas on
TÜ botaanika vanemteadur Aveliina Helm.
Teaduskohvik "Rohevõrgustik linnades - jätkusuutlik sadevee kasutamine"
25. septembril 2019 kell 18 Kultuuriklubis
Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu)
Arutletakse selle üle kuidas
kasutada ära vihma- ja tormivett ning miks seda tegema peaks? Teaduskohvikus
esineb TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ja geograafia
osakonna juhataja Ülo Mander. Tema teadustöö teemad on seotud erinevate
ökosüsteemide ja maastike aineringete uurimisega kohalikust kuni globaalse
tasandini. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud tehismärgalade kasutamine heitvee
puhastamiseks ning maastike rohevõrgustikuga seotud probleemid.
Teaduskohvik "Puhtama põlevkivitööstuse poole"
26. septembril 2019 kell 18
baaris Pudel (Telliskivi 60a-5)
Fossiilsete kütuste
kasutamine jätkub veel tõusvas tempos ja enamik teadlasi peab kliimamuutuste
põhjuseks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulga tõusu atmosfääris. Ühe tonni
põlevkivi põletamisel tekib kuni üks tonn süsihappegaasi! TTÜ anorgaaniliste
materjalide tehnoloogia professor Andres Trikkel selgitab, kuidas põlevkivienergeetika
puhtamaks muuta saaks. Andres Trikkeli
uurimisteemad hõlmavad nii gaasiliste kui tahkete heitmete vähendamise
võimalusi tööstuses, põlevkivituhkadele ja laiemalt Eesti mineraalsetele
maavaradele uute kasutusvõimaluste leidmist, erinevaid keevkihttehnoloogiaid ja
termilise analüüsi meetodite rakendamist. Õppetöö hõlmab füüsikalise ja aluskeemia
erinevaid tahke, termodünaamikat, ning anorgaaniliste materjalide tehnoloogiat.
.jpg)
