Koolid kui Eluslaborid (SALL)

Mis projekt on Koolid Kui Eluslaborid (SALL – Schools as Living Labs)?

Koolid kui eluslaborid on Euroopa projekt, mis on ellu kutsud selleks, et edendada koolides avatud õppe ideid läbi eluslaborite metoodika rakendamise. Projekti käigus püütakse eluslabori metoodika põhimõtete abil koole kohalike kogukondadega tihedamale koostööle ärgitada ning katsetada kuidas töötavad koolides/klassides loodud eluslaborid. Lisaks uuritakse ka ellu viidud muutuste mõju koolis (nt intervjuud ja küsimustikud).

Projektipartnerite hulka kuuluvad 12 erineva Euroopa riigi (Belgia, Horvaatia, Küprose, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Iisraeli, Luksemburgi, Hollandi, Portugali, Serbia, Hispaania) asutused, kes esindavad erinevaid valdkondi: koolid, ülikoolid ja teadusasutused, teadusmuuseumid ja -keskused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted. Projekti käigus kaasatakse 412 erinevat kooli üle Euroopa, kelle vahel toimub ka koostöö ning kogemuste jagamine.

Mida tähendab eluslabor (living lab)?

Klassikalises tähenduses on eluslabor teadusinnovatsiooniga seotud mõiste. Eluslaborid luuakse selleks, et läbi katsetada mõne probleemi võimalikku teaduspõhist lahendust, kaasates innovatsiooniprotsessi lõpptarbija ning tegeleda päris probleemide lahendamisega. Probleemide lahendamine eluslaborites on  jaotunud etappideks, millest kõige esimene on tõelise probleemi (või idee) olemasolu või selle ühine leidmine. Sellele järgneb koosloome, kaasates kõiki osapooli, keda probleemi lahendamine mõjutab ning prototüüpimine läbi koosloome (mis võib toimuda näiteks loometalgute, häkatoni või hoogtöö käigus). Lõpuks toimub ka ideede ellu viimine ja katsetamine päriselus.

Siiani on eluslaborite idee olnud kasutusel teaduses ja innovatsioonis, aga projekti „Koolid kui Eluslaborid“ käigus soovitakse katsetada ja uurida, kuidas toimiks selline lähenemine koolikeskkonnas.

Kuidas saab kool olla eluslabor?

Kool kui eluslabor võib olla üks osa õppetööst (nt projektõpe loodusainetes), osa õppetöö korraldusega seonduvast protsessist ja muudatustest (nt õppekava uuendamine, huviringi loomine, valikainete välja töötamine) või kogukonna hüvanguks loodavate algatuste käivitamine (nt erinevate sündmuste korraldamine, eakate abistamine, koristustalgud vms). Eluslabori lahutamatu osa on ka mõtteviis, et probleemi lahendamise või mõne uuenduse läbi viimise puhul peab alati protsessi kaasama osapooli, keda see probleem või uuendus puudutab, sest nende kui nö lõpptarbijate arvamus on edukaks lahenduseks väga oluline.

Kuidas luua meie koolis eluslaboreid?

Kui kool soovib projektiga liituda, siis esimese sammuna tuleks oma soovist teada anda ja nii liidetakse kool eluslaborite võrgustikku. Seejärel saab juba kokku panna eluslabori tiimi – põhimeeskonna, kes koolis eluslaboriga tegelema hakkab. Tiim võib olla nii-öelda isetekkeline ehk koosneda inimestest, kes liituvad üleskutse järel ja keda teema iseenesest huvitab (nt mõned õpetajad, õpilasesindus ja aktiivsemad lastevanemad). Samas võib ka läheneda nii, et katsetada eluslabori metoodikat ühe klassiga ning luua eluslaborid mõne koolitöö raames (projektõppena loodusainetes). Sellisel juhul saab klassi jagada näiteks väiksemateks tiimideks ning lasta õpilastel lahendada nende jaoks olulist probleemi, kaasates erinevaid osapooli (vanemaid, ettevõtjaid jne). Sel moel tegutsedes aitab probleemide lahendamine edendada õpilastes arusaama, et igaüks saab luua muutusi, murdes traditsioonilise õpetamise rolle ja piiranguid. Ideaalis vastab eluslabori projekt neljale põhitingimusele: 

  • Kaasatakse kooli inimesi (õpilasi, õpetajaid, tehnilisi töötajaid, administraatoreid, direktoreid, tugitöötajaid) ja teisi ühiskondlikes tegevustes osalejaid.
  • Tegeletakse ühise probleemi lahendamisega, mis on oluline kõigile osapooltele (st teema või selle lahendus mõjutab neid otseselt või kaudselt).
  • Projekti käigus tegeletakse lahenduste loomise ja katsetamisega.
  • Eesmärk on saavutada kooli ja/või osalejate jaoks reaalne muutus, millel on käegakatsutavad tulemused (nt ürituse kollektiivse korraldamise, jäätmekäitluse muutmise, uudiskirja avaldamise, kohalike otsuste tegemise osaluskogu kaudu jne).

Meie kui projekti algatajate jaoks on prioriteetsed probleemid ja teemad, mida koolis loodud eluslaborites lahendada need, mis on seotud keskkonna ja toidusüsteemiga – näiteks toidujäätmed, jäätmete sorteerimine, koolitoit (sh tervislik toitumine), pakendivabam tarbimine, toidu raiskamise vähendamine, kogukonnaaiad, taimede kasvatamine, traditsioonid, toidusüsteemi süsinikujalajälg, põllumajandus, teemakohase uudiskirja avaldamine jms.

Millist kasu saab projektis osalemisest?

  • Õpilaste suurem kaasamine aktiivse lähenemise kaudu.
  • Õpilaste erinevate tulevikuoskuste kujundamine (loovus, kriitiline mõtlemine, koostöövõime, probleemide lahendamine, meedia-/infokirjaoskus jne).
  • Teaduse ja innovatsiooniga seotud teemade põimimine muude valdkondadega (nt kunst ja humanitaarteadused).
  • Tegelemine kooli jaoks oluliste küsimustega.
  • Kooli esindatuse ja rolli suurendamine ühiskonnaelus kohalike tegijatega (MTÜ-d, ettevõtted, poliitikakujundajate, jne) koostöö tegemise kaudu.
  • Kuulumine rahvusvahelisse koolivõrgustikku ning võimalus koostööks koolidega erinevates Euroopa riikides.
  • Eluslabori lähenemise pikaajaline praktiseerimine aitab kooli juhtkonnal, õpilastel, õpetajatel, töötajatel ja muudel kohalikel osalejatel tunda end osana ühest ja samast kooli ökosüsteemist, kus kõik saavad üksteisele kasulikud olla. 

Projekti ametlik kodulehekülg: https://www.schoolsaslivinglabs.eu

Täpsem info:
Annika Vesselov
annika.vesselov@ahhaa.ee
+372 5302 2125

Kasutame küpsiseid. Selge!