28.–30. augustil saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud koos Jupiteri ja Saturniga ja erepunast Marssi. Kui taevaolud on head, võib näha kaugeid gaasihiiglasi Uraani ja Neptuuni. Eriti kanged vaatlejad võivad oodata umbes kella 2-ni hommikul, mil tõuseb ereda koidutähena nähtavale Veenus

Augustikuu ööd toovad meie maile esimesed pimedad ööd alates kevadest ning AHHAA keskus jätkab oma tavapäraste vaatlusõhtutega. 28.–30. augustil kell 21.00-00.00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud koos Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Umbes kella 22 ajal tõuseb erepunane Marss. Kui taevaolud on head, võib üritada jahtida ka Päikesesüsteemi kaugeid gaasihiiglasi Uraani ja Neptuuni. Eriti kanged vaatlejad võivad oodata umbes kella 2-ni hommikul, mil tõuseb ereda koidutähena nähtavale Veenus (mis paraku jääb AHHAA teleskoopide eest kuni kella 4-ni Tigutorni poolt varjatuks). Lühidalt – praegusel ajal on võimalik ühe öö jooksul ära näha kõik Päikesesüsteemi suured planeedid peale Merkuuri, mis on praegu Päikese taga.

Peale planeetide võib tänu uuesti saabunud pimedatele öödele näha ka mõningaid eredamaid süvataevaobjekte, kui linna valgusreostus seda lubab. Mõned võimalikud variandid: Herkulese kerasparv (M 13), Lüüra rõngasudu (M 57), Andromeeda galaktika (M 31) või Perseuse kaksikparv (χ ja h Per).

Loe pikemalt ka augustikuu taevaülevaatest!

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on küljeukse (Turu tn pool) kaudu!

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Foto: Stellarium (Fotol näeb augusti planeeditaevast sellisena, nagu see paistab AHHAA katuselt)
Tagasi
Kasutame küpsiseid. Selge!