Life IP CleanEST


LIFE programm on Euroopa Komisjoni finantsinstrument, millega rahas- tatakse keskkonnaprojekte kogu ELis juba üle 25 aasta. See on ainuke otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist. LIFE programm aitab aitab kaasa säästvale arengule, strateegia "Euroopa 2020" eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning EL asjakohastele keskkonna- ja kliimastrateegiatele ja - kavadele.


LIFE IP CleanEst (LIFE17 IPE/EE/000007) on Life finantsinstrumendist toetust saanud kümne aasta pikkune projekt, mis keskendub Lääne-Virumaa piirkonna põhja- ja pinnavee seisundi parandamisele. See on hädavajalik, sest piirkonna põhja- ja pinnavett iseloomustavad põllumajandustegevusest ning elamurajoonidest tulenev saaste ning nõukogude aegse põlevkivitööstuse jääkreostus. Lisaks on piirkonda rajatud tammid, elektrijaamad ning märgalade kuivendamine tugevalt mõjutanud veekeskkonda. Projekti eesmärk ongi seda olukorda parandada.

Projekti koordineerib Keskkonnaministeerium ning kaasatud on üle 20 projektipartneri Eestist.

AHHAA roll projektis on tõsta inimeste teadlikkust piirkonna probleemide, planeeritavate tööde ning keskkonna kohta üldiselt ja seda kõike interaktiivses ning ahhaalikus võtmes. AHHAA tegevuste hulka kuuluvad:

1)     interaktiivse rändnäituse ehitamine ning sellega koolide külastamine;

2)     temaatilise teadusteatrietenduse välja töötamine ja koolides etendamine;

3)     temaatiliste teaduskohvikute korraldamine;

4)     teemaatilise püsiekspositsiooni ehitamine AHHAAsse;

5)     projekti tegevuste tutvustamine juba olemasolevatel kohalikel sündmustel;

6)     projekti tutvustamine rahvusvahelistel konverentsidel.


LIFE IP CleanEST projekti raames toimusid esimesed teaduskohvikud 2019. aasta Teadlaste Öö festivali ajal.  

  • 23. septembril kell 16 Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu). Miks on taimedele vaja geneetilist mitmekesisust ja miks peaksid sina sellest hoolima?

Geneetiline mitmekesisus on küll elurikkuse vähemnähtav osa, ent liikide püsimajäämisel väga oluline. Üks lihtsamini nähtav näide on heterostüülia ehk erikaelsus, mille teemal toimus Eestis sel kevadel kodanikuteaduse projekt "Eesti otsib nurmenukke". Koos TÜ maastike elurikkuse töörühma doktorandi Iris Reinulaga arutleme, kuidas ja miks peaks geneetilist mitmekesisust hoidma.

  • 24. septembril kell 18 baaris Vein ja Vine (Rüütli 8, Tartu). Kliima- ja keskkonnakriis - millest kogu see kära?

Arutletakse selle üle, miks on viimasel ajal keskkonna- ja kliimamuutustega seotud teemad tõusnud avalikkuse tähelepanu alla, mida ütlevad poliitikud ja mida teadlased. Külas on TÜ botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

  • 25. septembril kell 18 Kultuuriklubis Naiiv (Vallikraavi 6, Tartu). Rohevõrgustik linnades - jätkusuutlik sadevee kasutamine.

Arutletakse selle üle kuidas kasutada ära vihma- ja tormivett ning miks seda tegema peaks? Teaduskohvikus esineb TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ja geograafia osakonna juhataja Ülo Mander. Tema teadustöö teemad on seotud erinevate ökosüsteemide ja maastike aineringete uurimisega kohalikust kuni globaalse tasandini. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud tehismärgalade kasutamine heitvee puhastamiseks ning maastike rohevõrgustikuga seotud probleemid.

  • 26. septembril kell 18 baaris Pudel (Telliskivi 60a-5). Puhtama põlevkivitööstuse poole

Fossiilsete kütuste kasutamine jätkub veel tõusvas tempos ja enamik teadlasi peab kliimamuutuste põhjuseks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulga tõusu atmosfääris. Ühe tonni põlevkivi põletamisel tekib kuni üks tonn süsihappegaasi! TTÜ anorgaaniliste materjalide tehnoloogia professor Andres Trikkel selgitab, kuidas põlevkivienergeetika puhtamaks muuta saaks. Andres Trikkeli uurimisteemad hõlmavad nii gaasiliste kui tahkete heitmete vähendamise võimalusi tööstuses, põlevkivituhkadele ja laiemalt Eesti mineraalsetele maavaradele uute kasutusvõimaluste leidmist, erinevaid keevkihttehnoloogiaid ja termilise analüüsi meetodite rakendamist. Õppetöö hõlmab füüsikalise ja aluskeemia erinevaid tahke, termodünaamikat, ning anorgaaniliste materjalide tehnoloogiat.